Publikatsioonid


Advokaat Lauri Talumäe artikkel “Tulumaks – mis muutub?”

1. jaanuaril 2024 jõustuvas tulumaksuseaduse muutmise seaduses puudutab tavalist tööinimest ilmselt kõige enam see, et kaotatakse täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ning võimalus arvata maha abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ja eluasemelaenu intressid. Vastu saadakse ühtlane maksuvabastus. Tulumaksumäär tõuseb senise 20% pealt 22%-le. Ettevõtjat puudutab enim aga see, et kaotatakse...
Loe edasi...

Vandeadvokaat Keijo Lindebergi artikkel “MTÜ revisjon on väga madal usaldusväärsuse tagatis”

10.07.2023 Delfi lemmikloomaportaalis ilmunud artiklis „Loomadega tegelevad MTÜd võiksid rahaasjus teistele eeskujuks olla“ märkis Andres Raid, et usaldada tuleks heategevusorganisatsioone, millel on revident. Selle väitega ei saa kahjuks nõustuda, sest revisjonikomisjoni olemasolu on vaid üks väike komponent heategevusorganisatsioonide usaldusväärsuse hindamisel. Raidi artikkel tugineb eelkõige MTÜ Pesaleidja näitele. Seega lähtun ka alljärgnevas...
Loe edasi...

Advokaat Kirke Vaino arvamusartikkel “Krüptoraha töötasuna: väheteatud võimalus investeerida väiksema maksukoormusega”

Krüptoraha algseks eesmärgiks saab pidada alternatiivi pakkumist tavarahale, selle sõltumatust pankadest ning võimalust teha tehinguid üle maailma võrdlemisi väikeste tehingutasudega. Käesoleval ajal nähakse krüptoraha siiski peamiselt ühe investeerimisvõimalusena. Varem või hiljem seisab iga krüptoinvestor küsimuse ees, kuidas tuleb krüptorahaga tehtud tehinguid deklareerida ning mida võtta arvesse krüptoraha tehingute maksustamisel. Krüptorahal...
Loe edasi...

Jurist Kristina Ivanova ja vandeadvokaat Gregori Palmi artikkel “Korruptsioon on ametivõimu kuritarvitamine”

Rahvusvaheline riskianalüüsi ettevõte Global Risk Profile (GRP) koostab perioodiliselt üleilmseid korruptsioonitaseme hinnanguid. 2022. aasta seisuga on Eesti selles tabelis viiendal kohal, olles Põhjamaade järel üks vähim korrumpeerunud riik maailmas. Siiski võib Eestis aktiivselt uudiseid lugedes jääda mulje, et selline kohapaigutus on liialt optimistlik. Sellist muljet võib süvendada tõsiasi, et inimesed...
Loe edasi...

Vandeadvokaat Keijo Lindebergi arvamusartikkel “Annetusi koguvate organisatsioonide hea tava”

10.05.2023 MTÜ Slava Ukraini skandaal on paratamatult kahjustanud rohkemal või vähemal määral kõiki Eestis tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis koguvad annetusi. See ei pea aga olema annetuste kogumise lõpp, vaid tuleks võtta Eesti mittetulundussektori ühe arenguetapina. On selgunud, et paljudel Eesti heategevusorganisatsioonidel on tekkinud võimekus koguda suurtes summades annetusi, mis on ju...
Loe edasi...

Vandeadvokaat Keijo Lindebergi arvamusartikkel “Äritüli meenutab perekonna purunemist”

09.05.2023 Äriõigus ja perekonnaõigus on esmapilgul kaks äärmiselt erinevat valdkonda, millel ühisosad puuduvad. Kui aga mõelda sellele, milliste emotsioonidega äriühinguid sageli asutatakse ja milliseid vigu tehakse, siis võib avastada, et sarnasused on ootamatult suured. Ei ole vahet, kas tegemist on elukaaslaste või abikaasadega, perekonnaõiguse advokaatide soovitused on samad: kõik kokkulepped...
Loe edasi...

Advokaat Merili Laansoo artikkel “Millal saab lapsevanema juhtimisõigust piirata?”

05.05.2023 Juba alates 2016. aastast on elatise mittemaksmise korral olnud võimalus piirata erinevate lubade, sh mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõiguse piiramise üle otsustab maakohus. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mis tähendab, et kohus peab igal üksikul juhul hindama, kas õiguste piiramine aitab konkreetse juhtumi puhul väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Kohus peab kaaluma, kas...
Loe edasi...

Vandeadvokaat Keijo Lindebergi arvamusartikkel “Eesti heategevusorganisatsioonidel ongi lihtne annetusi vasakule suunata”

03.05.2023 MTÜ Slava Ukraini skandaali positiivne külg on, et see juhib tähelepanu probleemile, mille lahendamiseks pole aastaid astutud ühtegi sammu: Eestis on palju heategevusorganisatsioone, millel on tekkinud võime koguda suurtes summades annetusi, kuid mille tegevus on sageli läbipaistmatu ja annetuste kasutamise üle ei tehta järelevalvet. Probleemi kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud kolme...
Loe edasi...

Vandeadvokaat Keijo Lindebergi arvamusartikkel “Vastuvõetamatud hüvitised – raske tervisekahju eest 5000, laimu eest 15 000 ning surma põhjustamise eest 30 000 eurot”

27.04.2023 Sel nädalal on palju tähelepanu saanud Harju Maakohtu lahend, millega vandeadvokaat Paul Kereselt mõisteti peaminister Kaja Kallase kasuks välja kahjuhüvitis summas 15 000 eurot, kuna kohtu hinnangul esitas Keres Kallase suhtes valeväiteid. Kui võtta seisukoht, et 15 000 euro suurune hüvitis teise inimese laimamise ehk tema suhtes valeväidete esitamise eest on õiglane,...
Loe edasi...

Advokaat Lauri Talumäe arvamusartikkel “Eestis kehtestati karistuslik kahjuhüvitis”

Alates 2023. a märtsist kehtib töölepinguseaduse säte, mis ütleb, et kui töötajaga öeldakse tööleping õigusvastaselt üles, siis kahjuhüvitise mõistmisel ei arvestata seadusesätteid, mis räägivad kahju hüvitamise eesmärgist ja ulatusest. Töötajale tuleb siis peaaegu igal juhul maksta hüvitisena kolme kuu keskmine palk. Kohus võib seda enda äranägemisel muuta, arvestades üksnes...
Loe edasi...