Advokaat Lauri Talumäe arvamusartikkel “Streikivatele õpetajatele tohib palka maksta”

Lauri-Talumae-Advokaadibüroo-LINDEBERG

Riiklik lepitaja Harri Taliga on visanud õhku alusetu väite, nagu oleks näiteks Tallinna poolt õpetajatele [2024. aasta jaanuarisse kavandatud streigi ajal] palga maksmine seadusevastane. Tegelikult räägib seadus midagi hoopis muud.

KOV-i poolt streigi ajal õpetajatele palga edasi maksmine pole keelatud. Kuigi kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS) ütleb, et streigi aja eest töötajatele palka ei maksta, ei ole selle mõtteks sätestada tasu maksmise keeldu. Tõlgendus, et riik keelab ühel osapoolel teisele poolele tasu maksmise, läheb vastuollu lepinguvabadusega ja privaatautonoomia põhimõttega.

Tõsi, tööõiguses on lepinguvabadusele seatud teatud piirid. Nimelt tööõiguses kehtib põhimõte, et töötaja kahjuks seadusest kõrvalekalduv kokkuleppe on tühine – paraku ei ole streikivale töötajale palga maksmine kuidagi töötaja kahjuks kõrvalekalduv.

Privaatautonoomia ehk üldise tegutsemisvabaduse eraõiguslik väljund on sätestatud põhiseaduse §-s 19. Seda võib piirata üksnes muude põhiseaduslike väärtuste kaitseks. Hetkel jääb selgusetuks, mis on muud põhiseaduslikud väärtused, mida kaitstakse seeläbi, et keelatakse streikivatele töötajatele palga maksmine?

Ainetu on riikliku lepitaja asetäitja Harri Taliga poolt aasta alguses omavalitsustele väidetu, et streikivatele õpetajatele ei tohi palka maksta, sest see õhutaks streikima. Mitte kuidagi pole keelatud streikimist julgustada. Näiteks, KTTLS § 18 näeb ette võimaluse korraldada toetusstreike. Ainuüksi selles sättes väljendub, et streikijate julgustamine ja toetamine on täiesti lubatud. Selline tugi võib olla nii moraalne kui materiaalne ning seadus sellele piire ei sea.

Mõttelennud, mille kohaselt tuleks vältida/keelata tegevusi, mis julgustaksid töötajaid seaduspäraselt nõudma endale sobivaid töötingimusi ja palka, on ausalt öeldes hirmutavad ega ole sobilikud demokraatliku õigusriigi institutsioonile.

Põhiseaduse § 37 kohaselt on koolide ülalpidamine riigi ja KOV-ide mõlema vastutus. Õpetajate palga alammäära kokkulepe on samuti mitmepoolne kokkulepe, mille üks osapool on KOV-id. Juhul kui KOV leiab, et õpetajate nõudmised on õigustatud, siis ei pea ta vägisi seisma streigi ajal palga maksmise vastu.

Näiteks ütleb KTTLS § 25 lg 4, et kui streikijate nõudmised osaliselt või täielikult rahuldatakse, võib tööandja maksta streikijatele hüvitist poolte vahel kokkulepitavas suuruses. Olukorras, kus KOV on iseenesest nõus rahuldama õpetajate nõudmisi ning streik seisab üksnes riigi vastutulematuse taga, on täiesti mõistetav, kui KOV asub juba streikijatele hüvitist tasuma – jätkab streigi ajal palga maksmist. Samuti tuleb austada KOV-ide autonoomiat ja vabadust seaduse piires ise oma eelarvet kasutada ja suunata.

Lauri Talumäe
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Arvamus on avaldatud Eesti Päevalehe veebiväljaandes