01juuni
Publikatsioonid
15mai
Keijo Lindeberg ja Helena Noot – Valveaja kohaldamine tööpäeva siseselt
15.05.2017 Teatud erialadel on vajalik, et töötaja oleks valmis tööülesandeid täitma väljaspool tööaega ehk töötaja suhtes tuleks kohaldada valveaega. Praktikas on tekkinud probleeme olukorras, mil tööandja soovib kokkuleppel töötajaga kohaldada valveaega nii-öelda tööpäeva keskel, kuid küsimusi tekitab just see, kuidas defineerida tööpäeva ja kas seadus sätestab mingisuguseid piiranguid valveaja kohaldamisele...
12mai
Keijo Lindeberg ja Helena Noot – Uued töösuhtevormid versus kehtiv tööõigus
12.05.2017 Viimastel aastatel on palju räägitud sellest, kuidas Eesti õigussüsteem ei jõua sammu pidada muutuva maailmaga. Üheks näiteks on paljukiidetud ja ka –kritiseeritud sõidujagamise teenused, aga arutelu tekitab ka kehtiva tööõiguse vastavus töötajate ning tööandjate muutunud vajadustele. Seega kerkib küsimus, kas tööõigus vajab suuri reforme või pole meie töölepingu seadus...
11mai
Liisa Prints – Hankija õigus jätta pakkujale tasu maksmata
11.05.2017 Eelmisel nädalal toimus uue riigihangete seaduse eelnõu kolmas lugemine Riigikogus, kus paljude ootustele vaatamata jäi seadus siiski vastu võtmata. Üheks murekohaks sai seejuures viimaste muudatusettepanekutega seaduseelnõusse lisatud allhankeid puudutav säte, mille kohaselt jätab hankija ehitustööde hankelepingu puhul pakkujale tasu maksmata, kui pakkuja pole alltöövõtjate ees enda rahalisi kohustusi täitnud...
19apr.
Keijo Lindeberg ja Liisa Prints – Diskrimineerimise keeld töösuhetes
19.04.2017 Diskrimineerimise keeld töösuhetes on eelkõige kantud võrdse kohtlemise põhimõttest, mis on isiku põhiõigusena sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12. Siiski on seadusandja pidanud vajalikuks ka eriseaduste loomist, et tagada töösuhetes diskrimineerimise keelu osas suurem selgus ning ühtlasi tõhusam õiguste kaitse keelu rikkumise puhuks. Eestis on diskrimineerimise keeld töösuhetes reguleeritud...
24märts
Keijo Lindeberg ja Helena Noot – Kuidas kohtus võita?
24.03.2017 Advokaadid kohtavad iga päev lepinguliste vaidluste ja töövaidluste lahendamisel inimesi, kes maandanud enda arvates kõik riskid, kuid olulisi asjaolusid tõendada ei suuda. Kui lepingus on mõni säte mitmeti mõistetav või jääb oluline küsimus reguleerimata, eelistatakse sageli ikka veel asju suuliselt „selgeks rääkida“. Kuid kohus või töövaidluskomisjon lähtub vaidluses eelkõige...
21okt.
Keijo Lindeberg – Millised on juhtkonna võimalused ebameeldivate äriühingu liikmete suukorvistamisel?
21.10.2015 Olukordades, kus ühel isikute ringil on kontroll ühingu üle, võib neil tekkida soov vältida üldkoosolekutel ebameeldivate teemade arutamist. Üheks levinumaks meetodiks on kontrolli mitteomavate äriühingu liikmete ähvardamine laimamise süüdistuse ja kahjunõude esitamisega. Selline probleem võib esineda kõigi juriidiliste isikute – nii osaühingute, aktsiaseltside, tulundusühistute kui ka mittetulundusühingute – puhul. Käesolevaks...
25juuni
Keijo Lindeberg – Karistuse ära kandnud inimeste IRL-st väljaarvamine ei olnud õiguspärane
25.06.2015 4. juunil kirjutas meedia IRL-ga liitunud 21 „kriminaalist”. Samal päeval teatas erakond nende organisatsioonist väljaarvamisest. Hiljem tõstatati meedias küsimus, kas väljaviskamine oli ikka õiguspärane. Kuivõrd IRL on parlamendierakond ja kannab valitsuses valitsemise vastutust, samuti tema tegevus on suures osas rahastatud avalikust rahast, siis on avalikkuse huvi organisatsioonis toimuva kohta vaieldamatult...
05märts
Keijo Lindeberg – Probleemid töötamise registriga – praktikandi registreerimine
05.03.2015 Loodetavasti pole kellelegi enam uudiseks, et 1. juulil 2014. a jõustusid maksukorralduse seaduse (MKS) muudatused, millega loodi Eestisse töötamise register, mis on maksukohuslaste registri alamregister. Uue registri peamiseks eesmärgiks on vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ehk nn ümbrikupalkade tasumist. Töötamise registri üldpõhimõtted on lihtsad: 1) Registris tuleb registreerida kõik isikud, kes on...
29okt.