Haridus- ja Teadusministeerium edastas koolijuhtidele juhise, milles üritatakse veenda, et hoiatusstreik on ebaseaduslik. HTM põhjendab, et hetkel pole üldse kollektiivset töötüli töötingimuste üle, mis annaks õiguse streikida. HTM-i argument on enam kui jahmatav – õpetajate palga alammäära kokkulepe ei ole käsitletav töötingimusena.

Kui palk ei ole töötingimus, mida siis üldse võiks töötingimuseks lugeda? Pole vaja kaugele vaadata – töölepinguseaduse § 5 lg 1 p 1 sätestab sõnaselgelt, et töö eest makstav tasu on töötingimus. Haridustöötajate ja riigi vahel käibki hetkel vaidlus selle üle, milline saab olema õpetajate palk ehk sellega seoses sõlmitaks kollektiivleping. Juba alates 2013. a on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kirjas, et õpetajate töötasu alammäär lepitakse kokku kollektiivlepinguseaduses sätestatud tingimustel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei anna mitte üksnes õpetajatele õigust nõuda kollektiivlepingu sõlmimist, vaid seab ka riigile ülesandeks see saavutada! Paraku pole enam kui 10 aasta jooksul suudetud töötasu alammääras kokkulepet saavutada ning Vabariigi Valitsus on kasutanud võimalust ise määrusega vastav alammäär kehtestada.

Seadus sätestab, et kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Käesoleval juhul ongi lahkarvamus nii kollektiivlepingu sõlmimise üle ja ka selle ühes keskseimas küsimuses – palgas. Töötüli olemasolu kahtluse alla seadmine sellises olukorras tekitab küll küsimuse, mis on sellise eksitava väite eesmärk?

Kõige tõenäolisemalt üritatakse jätta muljet, et reedene hoiatusstreik on ebaseaduslik. HTM-i juhises kirjutatakse koguni: „on kujunenud olukord, kus riigikoolide õpetajatel ei oleks alust streikida ja praegu korraldatav streik oleks ebaseaduslik“. Paraku ei saa sellega nõustuda. Hoiatusstreik ei ole tavalise streigiga üks-ühele sama. Hoiatusstreik on töötajatele ette nähtud vahend läbirääkimistele surve avaldamiseks. Eriti aktuaalne on see olukorras, kus tööandja on küll läbirääkimiste laua taga, ent sisulistesse läbirääkimistesse ei ole valmis astuma või venitab protsessi. Seetõttu on hoiatusstreigile ka väga selged piirid – see ei tohi ületada 1 tundi. Seda seisukohta on jaganud näiteks 2014. a endine riiklik lepitaja Henn Pärn, kes selgitas: „Rahvusvaheliselt on tavaks käsitleda hoiatusstreiki kui väikest surveavaldust teisele poolele ja selle kohta reeglina piiranguid ei ole. Küll on streigid keelatud, kui vaidlus on kohtus või tööinspektsioonis. Seega on streik ebaseaduslik siis, kui ta ei ole läbinud lepitusmenetlust, aga hoiatusstreiki sinna alla ei kvalifitseerita“.

HTM-i demagoogia nagu töötüli ei olekski, on ilmekaim näide tegeliku probleemi eitamisest ja sellest, et läbirääkimisi ei võeta tõsiselt. Sellises olukorras tundub hoiatusstreik igati põhjendatud vahend läbirääkimiste protsessi survestamiseks.

Lauri Talumäe
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Arvamus on avaldatud Eesti Päevalehe veebiväljaandes