Vandeadvokaat Keijo Lindebergi arvamusartikkel “Annetusi koguvate organisatsioonide hea tava”

Keijo-Lindeberg-Advokaadibüroo-LINDEBERG

10.05.2023

MTÜ Slava Ukraini skandaal on paratamatult kahjustanud rohkemal või vähemal määral kõiki Eestis tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis koguvad annetusi. See ei pea aga olema annetuste kogumise lõpp, vaid tuleks võtta Eesti mittetulundussektori ühe arenguetapina. On selgunud, et paljudel Eesti heategevusorganisatsioonidel on tekkinud võimekus koguda suurtes summades annetusi, mis on ju ainult positiivne. Ainus lahendamata jäänud probleem on seotud annetuste kasutamise läbipaistvuse ja kontrollmeetmete efektiivsusega.

Olen varasemalt avaldanud arvamust, et Eesti heategevusorganisatsioonide läbipaistvust ja järelevalvet aitaks parandada see, et vähemalt kõigi annetusi koguvate organisatsioonide liikmete nimekiri oleks avalik. See aitaks vältida olukorda, kus annetusi koguvad organisatsioonid, kus on mõned üksikud liikmed, kes sageli on ühtlasi ka juhatuse liikmed. Ehk sisuliselt puudub sellistes organisatsioonides annetuste kasutamise üle igasugune kontroll.

Teine soovitus on anda uute liikmete vastuvõtmine juhatuse asemel liikmete pädevusse. Eestis on juba näiteid olukordadest, kus juhatuse liikmed on heategevusorganisatsiooni sisuliselt kaaperdanud, võttes MTÜ liikmeteks valimatult äriühinguid, mis on otseselt või kaudselt juhatusega seotud. See tähendab, et MTÜ, mis varem oli heategevusorganisatsioon, võib ühel hetkel jääda väliselt samaks, aga sisuliselt muutub MTÜ tegevus täielikult ja liikmetel kaob kontroll juhatuse tegevuse üle, sh tehingute üle, mida ja kellega juhatus teeb. Jah, alati jääb võimalus alustada tuhandete või kümnete tuhandete eurode suuruse eelarvega kohtuvaidlusi, kuid praktikas see võimalus MTÜ-de puhul ei toimi.

Kolmas ja ilmselt kõige olulisem õppetund just MTÜ Slava Ukraini skandaalist on see, et iga MTÜ, mis soovib koguda annetusi, peab ise väga hoolikalt mõtlema sellele, kuidas näidata potentsiaalsetele huvilistele enda usaldusväärsust. See tähendab minimaalselt, et annetuste kasutamise põhimõtted ja läbipaistvus on väga selgelt lahti kirjutatud. Näiteks:

  • Milleks annetusi kasutatakse: milline osa annetustest (kas summana või protsendina) kulub ühingu tegevuskuludeks (raamatupidamine, veebileht, reklaam sotsiaalmeedias, ürituste korraldamine, ruumide üürimine, töötasud või juhatuse liikme tasud jms) ja millist osa annetustest kasutatakse reaalselt kellegi aitamiseks?
  • Kui selleks ei kasutata (täielikult) annetusi, siis kuidas on kaetud (ülejäänud) ühingu tegevuskulud?
  • Kuidas toimub toodete ja teenuste ostmine: mitu hinnapakkumist tuleb küsida ja kas hinnapakkumisi küsitakse samaväärsetelt pakkujatelt? Kuidas välditakse huvide konflikte?

Annetajatel on aga soovitatav vaadata, kas need põhimõtted on heategevusorganisatsiooni veebilehel või muudes materjalides selgelt lahti kirjutatud ning kui jah, siis kas on avaldatud ka andmed, millest nähtub, et neid põhimõtteid ka sisuliselt rakendatakse. MTÜ Slava Ukraini skandaalist on näiteks jäänud meelde vastulause, et Ukraina ettevõte pakkus teenust Eesti ettevõtetega võrreldes oluliselt odavamalt. Jah, see võib ka nii olla, aga võrreldakse võrreldamatut. Seega näiteks hinnapakkumiste küsimisel on kindlasti oluline, et kõik pakkumuse tegijad oleksid ka võrreldavad. Ilmselgelt tuleb võrrelda sama riigi või piirkonna teenusepakkujaid, aga väga oluline on ka küsimus, milline info hinnapäringust nähtub. Näiteks on toote hinna puhul oluline erinevus selles, kas hinnapakkumist küsitakse ühele tootele või kümnetele, sadadele või enamatele toodetele. Samuti on alati oluline välja tuua, mida suudab organisatsioon pakkuda lisaks hinna tasumisele – näiteks koostööpartneri märkimine heategevusorganisatsiooni ametliku koostööpartnerina ehk sisuliselt reklaami.

Lisaks võib selguda, et tegutsedes võimalikult avatult ja tehes saadud hinnapakkumised näiteks organisatsiooni veebilehel avalikuks, võib see tuua ühingule uusi koostööpartnereid, kes on nõus enda tooteid või teenuseid pakkuma veelgi odavamalt või isegi tasuta. Seega julgustan kõiki heategevusorganisatsioone mitte piirduma enda tegevuste kajastamisel kuiva ja igava tekstiga majandusaasta aruandes, vaid avaldama enda tegevuste kohta oluliselt rohkem infomatsiooni.

Järgides neid soovitusi, näitavad heategevusorganisatsioonid, et nad on MTÜ Slava Ukraini skandaalist õppinud ja nende puhul ei pea kartma samasuguseid paljastusi ning skandaale seoses annetuste kasutamisega. Ühtlasi aitame viia Eesti heategevusorganisatsioonid uuele tasemele ja ühtlasi suurendada ka annetajate arvu.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG juhtivpartner/vandeadvokaat

Arvamusartikkel on avaldatud Raamatupidamisuudiste veebilehel rup.ee