Raidi artikkel tugineb eelkõige MTÜ Pesaleidja näitele. Seega lähtun ka alljärgnevas analüüsis MTÜ Pesaleidja näitest, kuid artikli eesmärk pole väita, et MTÜ Pesaleidja tegevustes on probleemid. Minul selline info puudub ja loodan väga, et järgmine Slava Ukraini stiilis skandaal ei tule loomadega tegelevate heategevusorganisatsioonide seast. Samas ei saa ignoreerida ilmseid ohumärke.

Tõin hiljuti ka enda artiklis „Eesti heategevusorganisatsioonidel ongi lihtne annetusi vasakule suunata“ välja, et üheks heategevusorganisatsiooni ohumärgiks on vähene liikmete arv. Põhjus on väga lihtne. Iga mittetulundusühingu puhul valivad juhatuse just MTÜ liikmed ja kui MTÜ liikmed ei tunne juhatuse tegevuse vastu huvi, siis sisuline kontroll juhatuse tegevuse üle puudub. Kui aga MTÜ-s on vähe liikmeid, siis sageli ka MTÜ juhatuse liikmed ning MTÜ liikmed täielikult või suures osas kattuvad, mis omakorda tähendab, et tegemist on ilmse huvide konflikti olukorraga.

Kui nüüd vaadata lähemalt Raidi artiklis käsitletud MTÜ-d Pesaleidja, siis 30.06.2023 registrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli selles MTÜ-s kõigest 2 füüsilisest isikust liiget. Kes täna need inimesed on, pole teada, kuna liikmete nimekirja peab juhatus. Samas nähtub viimasest ehk 2020. a suvel registrile esitatud üldkoosoleku protokollist, et kõik MTÜ Pesaleidja juhatuse liikmed on ühtlasi ka MTÜ Pesaleidja liikmed. See omakorda tähendab, et MTÜ Pesaleidja liikmed hindavad iseenda tegevust juhatuse liikmena, mis omakorda tähendab, et objektiivne MTÜ liikmete kontroll MTÜ juhatuse tegevuse üle puudub. Lisaks on nii liikmed kui ka juhatuse liikmed sama perekonnanimega, mis jällegi just objektiivsust eelduslikult ei suurenda.

Siinkohal saabki argumenteerida, et sellise heategevusorganisatsiooni puhul, kus kogu kontroll ühingu tegevuste ja rahakasutuse üle on paari-kolme inimese käes, võiks olla kasu revisjonist. Mittetulundusühingute seadus sätestab revisjoni kohta aga üksnes järgmist:

• Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
• Revidendid koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

Seega sõltub revisjoni sisuline kvaliteet eelkõige neljast asjaolust:

• kas revisjonikomisjoni liikmed on soovinud MTÜ juhatuse tegevust põhjalikult analüüsida;
• kas revisjonikomisjoni liikmed on pädevad MTÜ juhatuse tegevust põhjalikult analüüsima;
• kas juhatus on esitanud revisjonikomisjonile kogu teabe või on jäetud midagi esitamata;
• kas liikmed soovivad reageerida revisjonikomisjoni aruandes toodud puudustele.

Eraldi küsimus on revisjonikomisjoni liikmete vastutuses. Kui revisjonikomisjoni liikmed rikuvad enda kohustusi, siis vähemalt õigusteoreetiliselt on võimalik nõuda neilt kahju hüvitamist. Samas kahjunõude peaks esitama MTÜ ise ehk see toimub MTÜ juhatuse liikmete vahendusel ja seda saavad juhatuselt nõuda MTÜ liikmed. Olukorras, kus MTÜ juhatuse liikmed on samad, kes MTÜ liikmed, on nad puuduliku revisjoniga ilmselgelt rahul ja puudub huvi revisjonikomisjonile etteheiteid esitada.

Kokkuvõttes sobib revisjon eelkõige nendele ühingutele, kus on palju liikmeid, kes rikkumiste avastamisel soovivad juhatusele ka etteheiteid teha. Kui aga tegemist on heategevusorganisatsiooniga, kus MTÜ juhatuse liikmed ja MTÜ liikmed kattuvad, tuleks MTÜ usaldusväärsuse tagamiseks kasutada pigem majandusaasta aruande vabatahtlikku auditeerimist. Peamised erinevused audiitoril ja revidendil seisnevad pädevuses ja vastutuses. Audiitorile on kehtestatud väga ranged nõuded hariduse ja pädevuses osas, samuti eeldab audiitorina tegutsemine eraldi kutseeksami sooritamist. Kui aga audiitor teeb enda tööd hooletult, siis toob see kaasa audiitori vastutuse. Sarnaselt advokaatidega on ka audiitoritel kohustuslik vastutuskindlustus ning samuti sisemine kontrollorgan, milleks audiitorite puhul on järelevalvenõukogu. Lisaks saab raskete rikkumiste korral tunnistada kehtetuks audiitorühingu tegevusloa või võtta vandeaudiitorilt ära tema kutse ehk audiitorina tegutsemise õiguse.

Kokkuvõttes peab kahjuks tõdema, et heategevusorganisatsiooni revisjon on väga madal usaldusväärsuse tagatis. Loodetavasti võtab ka MTÜ Pesaleidja neid soovitusi kuulda ja tellib järgmisel aastal enda majandusaasta aruande vabatahtliku auditeerimise.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG juhtivpartner/vandeadvokaat

Arvamusartikkel on avaldatud Eest Päevalehe veebiväljaandes