Johanna Rähn ja Keijo Lindeberg – Renditööjõud: eelised ja puudused

Johanna-Rähn-Advokaadibüroo-LINDEBERG

25.09.2018

Klassikalise töösuhte kõrval on järjest populaarsemaks muutunud renditöö, mille puhul on tööandja tööjõu vahendaja. Seega ei ole klassikalist kahepoolset töösuhet, vaid on hoopis kolmepoolne suhe, kus tööandja ning kasutajaettevõtja on erinevad isikud. Töötajal on tööleping tööandjaga, kellel on omakorda võlaõiguslik leping kasutajaettevõtjaga tööjõurendiks. Sellisel töökorraldusel on kasutajale kindlasti palju eeliseid, nagu näiteks uute töötajate lihtsam ning kiirem kaasamine, võimalus kasutada ajutist tööjõudu ning piiratumad tööõiguslikud kohustused. Teisalt pakub klassikaline kahepoolne töösuhe puhuti mõlemale poolele võrdlemisi rohkem turvalisust ning kindlustunnet toimiva töösuhte püsimises.

Keijo-Lindeberg-Advokaadibüroo-LINDEBERG

Ettevõtlusriskide maandamine

Renditööjõu kasutamine võib pakkuda kasutajaettevõtjale võimalust kasutada tööjõudu ilma mitmete sellega kaasnevate riskideta. Näiteks ei pea kasutajaettevõtja arvestama võimaliku tööjõupuudusega ettevõttes, kui on haiguste või puhkuste hooaeg. Renditöö vahendaja kohustuseks on reeglina tagada, et töötajate haiguste ning puhkuste ajal oleks kasutajaettevõtjal olemas asendustöötajad. Lisaks saab renditööjõu kasutamisel vältida mõneti keerulist ja riskantset töötajate värbamise protsessi ning hoida kokku sellega kaasas käivate ressursikulude arvelt. Kasutajaettevõtja saab anda renditöö vahendajale kirjelduse või vajalikud kriteeriumid, mida töötaja peab täitma ning ei pea seejuures täies mahus läbi tegema tööjõu tänavalt otsimist nö. tänavalt. Kasutajaettevõtjal on ka võimalik tööjõuvajaduse vähenemisel mitte järgida töölepingu seadusest tulenevaid nõudeid ning töölepingu ülesütlemise korda, vaid lähtuda enda ning tööjõu vahendaja vahelisest võlaõiguslikust lepingust.

Töötaja alluvus renditööl

Töötaja on kohustatud lisaks töölepingust tulenevate kohustuste täitmisele täitma kasutajaettevõtja ees töösuhtele omaseid kohustusi, nagu näiteks ärisaladuse hoidmine ning üldiste tööeeskirjade täitmine. Kasutajaettevõtja määrab üldjuhul tööohutuse ning töötervishoiuga seotud nõuded ning annab korraldusi töötaja tööülesennete sisulise poole pealt. Kuivõrd töö sisulise poole pealt juhatab töötaja tööd peamiselt kasutajaettevõtja ning töötaja tegutseb igapäevaselt kasutajaettevõtja juures, võib kujuneda kasutajaettevõtja ning töötaja vahel klassikalisem tööalane suhe kui töötaja ja tööandja vahel.[1] Sellegipoolest on oluline märkida, et töölepingu seaduse § 17 lg 5 tuleneb, et kui tööülesandeid täidetakse renditöö korras, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi ning kui tööandja ja kasutajaettevõtja korraldused lähevad vastuollu, täidab töötaja eelkõige tööandja korraldusi. Seega on tööandjal siiski õigus lõplikult määrata töötaja tööelukorraldus ja see võib tekitada segadust nii alluvusküsimustes kui ka üldiselt töökorralduses.

Kahju hüvitamise kohustus renditööl

Renditöötaja töötab kolmanda isiku juures olemata kasutajaettevõtjaga töösuhtes, mistõttu ei ole töötajal kasutajaettevõtja ees kõiki töösuhtest tulenevaid kohustusi, näiteks tööandjale töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine. Igasugune töötaja tekitatud kahju hüvitamise kord peaks olema kokku lepitud tööandja ning kasutajaettevõtja vahelises võlaõiguslikus lepingus. Töölepingu seaduse § 76 lg 1 järgi, kui töötaja vastutab tööülesannete käigus tekitatud kahju hüvitamise eest, peab tööandja töötaja vabastama kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustustest ning täitma need kohustused ise. See tähendab, et töökohustuste rikkumisel peab kasutajaettevõtja pöörduma rendiettevõtja poole, kes peab talle kui kolmandale isikule hüvitama enda töötajate tekitatud kahju. Seega ei ole võimalik kasutajaettevõtjal kuidagi nõuda töötajalt töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, mis võib olla kasutajaettevõtja jaoks nii eeliseks kui ka puuduseks. Eelkõige olukorras, kus kasutajaettevõtja ja rendiettevõtja vahel on sõlmitud põhjalik võlaõiguslik leping, võib sellist lahendust pidada kasutajaettevõtja jaoks oluliselt paremaks, kuna rendiettevõtja maksejõud on eelduslikult märkimisväärselt parem ning lisaks ei pea kasutajaettevõtja arvestama töötaja varalise vastutuse regulatsioonist tulenevate rohkete piirangutega.

Renditöötaja ja tähtajaline tööleping

Tööandjal on töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 91 alusel kohustus teavitada töötajat tema teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest kasutusettevõtja juures, kus töötamine nõuaks tähtajatu töölepingu sõlmimist. Teavitamise korra võib samuti ära määrata kasutajaettevõtja ja tööandja vahelises võlaõiguslikus lepingus, kuivõrd kasutajaettevõtja teab enda ettevõttes vabanenud töökohtadest ning on tihtipeale ka töötajaga tihedamas suhtluses.[2] Seega on tööandjal kohustus anda töötajale teada võimalusest sõlmida tähtajatu tööleping ning lõpetada töösuhe renditöötajana, astudes kasutajaettevõtjaga kahepoolsesse töösuhtesse. Rendiettevõtjad ehk tööjõu vahendajad tavapäraselt sõlmivad enda riskide maandamiseks töötajaga iga kasutajaettevõtja juures töötamise jaoks eraldi tähtajalise töölepingu, kuigi seejuures peaks silmas pidama töölepingu seaduse § 10 tulenevaid piiranguid. Samuti saab tööandja kohaldada töötajale ühe töölepingu raames vaid üks kord katseaega tööle asumisel. Kui töötaja läheb töölepingu käigus üle tööle teise kasutajaettevõtja juurde, siis uut katseaega talle kohaldada ei saa.

Töötervishoid ja ohutus

Kasutajaettevõtjal on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine enda ettevõttes, olgu tema ettevõttes tööl tema enda töötajad või renditud tööjõud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 alusel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja, välja arvatud renditööjõu puhul, kus lasub vastav kohustus kasutajaettevõtjal. Kasutajaettevõtja tunneb enda loodud ning korraldatud töökeskkonna iseärasusi ning ohutegureid, mistõttu peab kasutajaettevõtja töö korraldamisel arvestama võrdselt töötajatega olenemata sellest, kas tegu on renditööjõuga või mitte. Sarnaselt on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 sätestatud, et kasutajaettevõtte kohustuseks korraldada töötajate tervisekontroll juhul, kui töötaja puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga või on muul moel tervist kahjustava tööga. Tööandjal ning kasutusettevõtjal on võimalik sõlmida sellekohane kokkulepe, et korraldab tervisekontrolli kasutajaettevõtja, kuid rendiettevõtja kulul. Sellisel juhul läbib renditöötaja sama tervisekontrolli nagu kasutajaettevõtja töötajad ning välistatud on töötajate erinev kohtlemine. Samas aitab see tagada, et kasutajaettevõtja ei pea kandma renditöötajate tervise kontrollimiseks ebamõistlikke kulutusi. Sarnaselt tervisekontrollile on võimalik kokkuleppega määrata töötajale väljaõppe andjaks kasutajaettevõtja, kuivõrd töö toimub tema loodud töökeskkonnas ning tema tööohutuseeskirjade järgi. Seejuures on aga oluline teada, et tööandjal on õigus kontrollida väljaõppe taset, põhjalikkust ning vastavust töö iseloomule, sest tööandja on see, kes on lõppkokkuvõttes vastutav töötaja tervise ja elu eest. [3]

Kokkuvõte

Renditööl on küll mõningaid erinevusi töösuhte dünaamikas ning kohustuste spetsiifikas, kuid kokkuvõtlikult on siiski tegu töösuhtega. Kuigi kasutajaettevõtja jaoks on renditöö puhul tegu ettevõtlusriski mõneti maandava meetmega, võib sellel olla ka kasutajaettevõtja jaoks puuduseid, näiteks töökorralduste kontrolli või töötajaga lepingutingimuste määramise osas. Nii töötaja kui ka kasutajaettevõtja töökeskkonda ning tööelukorraldust mõjutab paratamatult üks lisandunud ettevõtja, kelle äriline eesmärk ongi enda jaoks võimalikult efektiivselt ja tulusalt töötaja ning kasutajaettevõtja vahelist töösuhet korraldada.

Johanna Rähn
Advokaadibüroo LINDEBERG jurist

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat

Artikkel on avaldatud ka Raamatupidamisuudistes.

[1] Käärats jt. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Sotsiaalministeerium 2013. Lk 50-51.

[2] Miidla-Vanatalu. Renditöö. Tööinspektsioon 2015. Lk 9.

[3] Miidla-Vanatalu. Renditöö. Tööinspektsioon 2015. Lk 15-16.