Vandeadvokaat Ilja Sipari artikkel “Ühisvara jagamine ja ühisvaraks olev äriühing”

Ilja-Sipari-Advokaadibüroo-LINDEBERG

18.10.2021

Ühisvara jagamine on sageli väga ajamahukas toiming, kuid põhjalikke õiguslikke vaidlusi ei teki kohtuvaidluste käigus eriti sageli. Mõningatel juhtudel vaidlevad pooled selle üle, kas ese kuulub ühisvara hulka või oli abikaasa lahusvara, kuid põhiliseks vaidluse esemeks on ikkagi konkreetsete varaesemete jagamine eksabikaasade vahel ning vara väärtus.

Olukord muutub oluliselt keerulisemaks juhul, mil ühisvara hulka kuulub äriühing. Probleeme on sellega seoses mitmeid.

Esiteks on äriühingu väärtust keeruline hinnata. Äriühingu raamatupidamise eest vastutab juhatus ja enamasti on juhatusel võimalik äriühingu väärtust märkimisväärses ulatuses mõjutada. Näiteks võib äriühingu bilanssi suurel määral mõjutada see, millised nõuded loetakse ebatõenäoliselt laekuvateks ja nö kantakse maha. Lisaks on võimalik sõlmida erinevaid võõrandamis- või laenulepinguid, mis samuti äriühingu väärtust mõjutavad.

Teiseks on oluline teada, et Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb nii ühisomandi kui ka kaasomandi jagamisel hüvitise suuruse määramisel lähtuda eseme väärtusest omandi kaotamise aja seisuga. Riigikohus on öelnud, et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga.

Eeltoodu tähendab, et menetlus maakohtus võib olla väga pikk, kuid kui vaidlusega jõutakse ringkonnakohtusse, on pooltel õigus taotleda ühisvara väärtuse tuvastamiseks uut ekspertiisi. See annab aga pahatahtlikule vaidluse poolele piisavalt aega, et ühisvara hulka kuuluva äriühingu väärtusega manipuleerida.

Lisaks juhatuse liikme staatusele saab üks abikaasadest kasutada ära ka osaniku õigusi. Äriseadustik küll sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Samas ütleb äriseadustik ka seda, et teatud juhtudel eeldatakse, et osanike koosolekul kohal oleval osanikul on õigus esindada teisi ühisosanikke. Seega võib üks abikaasadest mõjutada äriühingu väärtust osanike koosolekul vastu võetud otsuste kaudu ning kui teine abikaasa ei oska või soovi äriühingu juhtimisest osa võtta, võib tulemuseks olla ebameeldiv üllatus ühisvara väärtuse hindamisel.

Kokkuvõttes on alati soovitatav kasutada ühisvara jagamise vaidlustes esindajana advokaati, kes lisaks perekonnaõigusele tunneb hästi ka ühisvara hulka kuuluva varaga seotud õiguslikku regulatsiooni. Kui ühisvara hulka kuulub äriühing, saab äriõigust hästi tundev advokaat efektiivselt hinnata äriühingu juhatuse tegevust ning vajadusel sekkuda.

Muuhulgas on osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ning tutvuda osaühingu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest üksnes olukorras, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Sellisel juhul on osanikul täiendavalt õigus esitada kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kui äriühingu juhatuse tegevust hinnates selgub, et juhatus pole tegutsenud kooskõlas äriühingu huvidega, peavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitama. Seega võib äriühingu varade hulka kuuluda muu hulgas nõue äriühingu (endise) juhatuse liikme vastu, mis jällegi mõjutab äriühingu väärtust.

Kokkuvõttes nähtub, et äriühing ühisvarana võib olla väga problemaatiline ja pikk kohtuvaidlus ühisvara jagamisel annab pahatahtlikule eksabikaasale mitmeid võimalusi ühisvara väärtusega manipuleerida. Samas äriõigust hästi tundva advokaadi abil on võimalik enda huve kaitsta ning ühisvara õiglaselt jagada.

Ilja Sipari
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat

Artikkel on avaldatud venekeelsel veebilehel MK Estonija.