Sageli jääb tahaplaanile küsimus, kuidas saab lähisuhtevägivalla all kannatanu taastada enda turvatunde. Käesolev artikkel selgitab ühte sellist võimalust ehk lähenemiskeeldu.

Eesti õigus tunneb kahte erinevat liiki lähenemiskeeldu. Lähenemiskeeld on võimalik seada nii tsiviilkohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses. See tähendab, et lähisuhtevägivalla all kannatanu ei pea alati ootama ajani, mil riik olukorda karistusõiguslikult sekkub. Lähenemiskeelu seadmine tsiviilkorras tuleb kõne alla siis, kui lähisuhtevägivalda kasutanud isiku suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust, kuid kannatanule on siiski tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus või on rikutud tema eraelu puutumatust või muid isikuõigusi. Sealjuures mõeldakse tervisekahjustuse all mitte ainult füüsilist, vaid ka vaimset tervise kahjustamist.

Lähenemiskeeld tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilõiguse praktikas tekib sageli probleeme sellega, et terminid „muud isikuõigused“ ning „vaimne vägivald“ on määratlemata. Selliselt jõuavad kohtusse ka kaasused, kus isik tõsimeeli tunneb, et tema suhtes rakendatakse vaimset vägivalda või piiratakse muid isikuõigusi, kuid kohus selle arvamusega ei nõustu. Mitte igasugune teise isiku ebameeldiv käitumine ei anna alust lähenemiskeelu seadmiseks – mõnikord tuleb teise isiku ebameeldivalt käitumist mõistliku arusaama järgi inimestevahelises kooselus taluda. Selliselt ei anna õigust lähenemiskeelu seadmisele näiteks elukaaslaste vahel toimunud ühekordne tüli, mis on küll osapoolte jaoks ebameeldiv, kuid mille käigus ei ole ükski partner teise suhtes vägivalda kasutanud (olgu see füüsiline või psüühiline vägivald).

Juhul kui soovitakse seada lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluses, tuleb esitada vastav avaldus maakohtule. Avalduses tuleb kirjeldada sündmusi, mis tingisid lähenemiskeelu seadmise vajaduse. Kohus võib lähenemiskeelu seadmise küsimust lahendada ka hagimenetluses, kui seda lahendatakse koos muu hagiga või kui hageja seda taotleb. Kui kohus tuvastab, et lähenemiskeelu seadmiseks on piisavad alused, siis võib ta seada lähenemiskeelu kuni kolmeks aastaks. Lähenemiskeelu pikkus sõltub paljuski sündmuse asjaoludest. Sageli on võimalik ette näha, et lähenemiskeelu aluseks olnud käitumine võib aja jooksul lõppeda.

Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on lähenemiskeelu seadmine võimalik nii kriminaalmenetluse ajaks kui ka pärast vägivallatseja suhtes süüdimõistva otsuse tegemist. Eelnev tähendab siiski, et vägivallatseja käitumine peab olema jõudnud ametivõimude huviorbiiti. Kui lähisuhtevägivalla juhtumi puhul on selle toime pannud isiku suhtes algatatud kriminaalmenetlus, saab kohus seada ajutise lähenemiskeelu. Ajutine lähenemiskeeld seatakse kriminaalmenetluse ajaks. Olukorras, kus kohus mõistab isiku lähisuhtevägivalla kuriteo toimepanemises süüdi, saab kannatanu esitada kohtule taotluse määrata süüdimõistetule lähenemiskeeld kuni kolmeks aastaks.

Lähenemiskeelu seadmiseks kriminaalmenetluses tuleb sellest teatada prokurörile. Prokurör omakorda esitab vastava taotluse maakohtule. Seega saab lähenemiskeeldu seada üksnes kannatanu nõusolekul.

Nii tsiviil- kui kriminaalõiguslikku lähenemiskeeldu kohaldatakse sarnaselt. Lähenemiskeeluga keelatakse mõlemal juhul kohtu poolt määratud isikul viibida kohtu määratud paikades  (tavaliselt kannatanu elu- ja/või töökoht). Enamasti keelatakse ka avalikes kohtades kannatanule lähenemine ja temaga suhtlemine. Just viimane punkt tekitab sageli küsimusi, mida teha juhul, kui lähenemiskeelu saaja ning kannatanu kohtuvad kogemata avalikus kohas (näiteks bussis). Sellisel juhul tuleb lähenemiskeelu saajal olukorrast võimalikult ruttu eemalduda. See ei ole karistatav, kui inimene tahtmatult ja kogemata rikub lähenemiskeelu tingimusi.

Kannatanuga suhtlemise piiramise detailid määratakse samuti lähenemiskeelus kindlaks. Enamasti hõlmab suhtlemise piirang keeldu suhelda kannatanuga mistahes viisil või mistahes meediumi kaudu. See tähendab, et lähenemiskeelu saaja ei tohi kannatanuga ühendust võtta ka sotsiaalmeediakanalites või tuttavate vahendusel.

Lähisuhtevägivalla kontekstis tõusetuvad eelkõige kaks probleemi. Esmalt võib lähenemiskeelu saajal säilida praktiline ja mõistetav vajadus kannatanuga teatud mahus suhelda. Kohtul on õigus otsustada, kas vägivalda kasutanud isikul on lubatud kannatanuga suhelda ning kui jah, siis mis tingimusel (näiteks üksnes telefoni või meili teel). Juhul, kui kannatanul ja vägivalda kasutanud isikul on ühine laps, võib kohus lubada kannatanuga suhtlemist telefoni teel lapse kasvatamist puudutavates küsimustes. Juhul kui mõlemad lähenemiskeelu osapooled jagavad endiselt ühiseid eluruume, siis on võimalik lähenemiskeelu tingimustes ette näha ka eluruumi kasutamise tingimused.

Käesolevas artiklis räägitakse eelkõige lähisuhete raames määratud lähenemiskeeldudest, kuid tasub silmas pidada, et lähenemiskeelu kohaldamine on võimalik ka muudes situatsioonides. Praktikas on ette tulnud ka olukordi, kus näiteks võlausaldaja on asunud võlgnikku sellise intensiivsusega segama, et kohaldada tuli lähenemiskeeldu.

Kohtul on laialdane otsustusruum, kuidas lähenemiskeeldu kohaldada. Selliselt on vähemalt teoreetiliselt võimalik kohtul arvesse võtta iga konkreetse kaasuse eripära. Küll aga tasub kannatanutel silmas pidada, et lähenemiskeeld on oma olemuselt teise inimese põhiõiguseid piirav meede. Seetõttu tuleb arvestada sellegagi, et kohtud kohaldavad lähenemiskeeldu üksnes sellises ulatuses, mis on hädapärane, et kannatanu huvid oleksid kaitstud. Sageli võib selline rakendus tunduda ebapiisav. Praktikas on esinenud ka selline olukord, kus süüdistatavale määrati keeld viibida kannatanu töökohale lähemal kui 20 meetrit. Kannatanul tekkis seepeale õigustatud küsimus, miks ei võiks see distants olla palju pikem, et ta ei peaks süüdistatavat isegi nägema. Samas lähenemiskeeldu kohaldades pidi kohus arvesse võtma asjaolu, et kannatanu töökoht asus Tallinna vanalinnas läbikäidavate tänavate kõrval. Palju rangem distantsinõue tähendaks, et süüdistataval puuduks võimalus olulises osas vanalinna üldse külastada.

Väga oluline aspekt lähenemiskeelu puhul on see, et selle seadmise tingimused kehtivad ka kannatanu suhtes. Näiteks olukorras, kus kannatanul hakkab lähenemiskeelu saanud  elukaaslasest kahju ning kutsub ta külla, siis on elukaaslane ikkagi toime pannud lähenemiskeelu rikkumise. Lähenemiskeelu rikkumine, sõltumata sellest, kas tegemist on tsiviilõigusliku või kriminaalmenetluse käigus seatud lähenemiskeeluga, on kriminaalkorras karistatav. Nimelt näeb karistusseadustiku § 331² lähenemiskeelu rikkumise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Eesti õigus suhtub tõsiselt lähenemiskeelu rikkumistesse. Praktika on ka näidanud, et lähenemiskeelu seadmine koos sellega kaasnevate võimalike tagajärgedega on piisav, et heidutada enamikke lähenemiskeelu saajaid.

Gregori Palm

Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Julia Zaitseva
Advokaadibüroo LINDEBERG jurist

Artikkel on avaldatud Raamatupidamisuudiste veebilehel rup.ee