Vandeadvokaat Gregori Palmi arvamusartikkel “Seadusandjal on viimane aeg kohelda sõltlasi nii nagu Märt Avandit”

Gregori-Palm-Advokaadibüroo-LINDEBERG

13.02.2023

Viimase nädala meediamaastikku domineeris arutelu Märt Avandi ja tema kokaiinisõltuvuse üle. Reedel, 10. veebruaril ütles sõna sekka ka Politsei- ja Piirivalveamet. Lühidalt kinnitas Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Margus Raspel, et narkovastase võitluse eesmärk pole karistada sõltlasi, vaid piirata narkootikumide kättesaadavust.

Tegemist on ääretult mõistliku lähenemisega. Ehkki isiklikult täielikult nõustun, et sõltlase karistamine ei tohiks olla osa riiklikust narkopoliitikast, siis tänasel päeval on see vaieldamatult nii. Selles valguses on küsitav, kas Avandile osaks saanud mõistmine on seaduslik olukorras, kus teised sarnases olukorras olevad inimesed saavad karistada. Viimane aeg on asuda ka teisi sõltlasi kohtlema samasuguse mõistmisega, nagu seda on tehtud Avandiga.

Õiguslikult ei tee Eesti seadusandlus vahet, kas inimene käitleb narkootikume enda tarbeks või  teistele müügiks. Mõistagi saab seadusandja karistuse mõistmisel seda asjaolu arvesse võtta, kuid seaduse silmis on isik mõlemal juhul narkokurjategija. Politsei on kohustatud alustama kriminaalmenetlust olukorras, kus ilmnevad süüteo tunnused. Märt Avandi on juba enda väljaütlemistega andnud piisavalt alust, et kuriteo toimepanemist kahtlustada. Tuntud ja tunnustatud näitleja on pikkade aastate jooksul tarvitanud muljetavaldavas koguses kokaiini. Teoreetiliselt on mõistagi võimalik, et Avandi kunagi kokaiini enda käes ei hoidnudki, kuid tegemist ei ole kuigi usutava versiooniga.

Eesti kohtusüsteem ja kahjuks ka vanglad on täis inimesi, kes on Avandiga sarnases olukorras. Ühes kaasuses oli isik tarvitanud sedavõrd palju GHB-d, et kukkus keset tänavat kokku. Kiirabi turgutas ta üles ning politsei viis jaoskonda. Kuna tegemist oli elukutselise sõltlasega, siis oli tal ainuüksi enda tarbeks kaasas piisavalt palju narkootikume, et alustada kriminaalmenetlust. Mõni aeg hiljem mõistis kohus talle kolm aastat tingimisi vangistust, mis oli ka miinimummäär, mida seadus sellisel juhul ette nägi. Teises kaasuses ostis inimene endale kokaiini. Politsei jooksis ta kõrvaltänavas maha ning inimene sai samuti karistada tingimisi vanglakaristusega.

Advokaadina olen ma seda usku, et seadused peaksid sarnases olukorras olevaid inimesi kohtlema võrdselt. Eelnevalt kirjeldatud kaks inimest, kes mõlemad on täna sisuliselt kurjategijad, ei olnud avalikkusele tuntud ja Eesti rahva poolt armastatud isikud. Ent sarnaselt Avandiga olid ka nemad sõltlased. Keeruline on näha, miks nemad väärisid karistamist, mitte mõistmist.

Minu hinnangul on lõpuks ometi aeg vaadata otsa meie narkopoliitikale ning tunnistada, et see ei ole mõistlik. Eesti süsteem on loonud olukorra, kus narkokurjategijate osakaal meie vanglates on üks suuremaid Euroopa Nõukogu liikmesriikide seas. See on tiitel, mida me jagame Albaania ja Türgiga. Kriminaalbüroo juhi Margus Raspeli poolt kommunikeeritud lähenemine on mõistlik ning viimane aeg on see sisse kirjutada ka seadustesse. Märt Avandi koht ei ole ilmselgelt vanglas. Samuti ei peaks seal olema paljud teised sõltlased.

Gregori Palm
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat

Artikkel on avaldatud Eesti Päevalehe veebilehel.