Probleemi kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud kolme organisatsiooni näited.

Loomadega tegeleva heategevusorganisatsiooni näide

Eestis tegutseb edukas loomadele suunatud heategevusorganisatsioon, mis saab igal aastal suures summas annetusi. Viimase esitatud majandusaasta aruande järgi saadi annetusi üle 250 000 euro. Organisatsiooniga on ka lihtne liituda, kuid üksnes vabatahtlikuna, mitte õiguslikult liikmena. Eesti mittetulundusühingute üheks probleemiks on, et avalik on vaid asutajate ning juhatuse liikmete nimekiri, kuid mitte liikmete nimekiri. Ainus koht, kus liikmete arvu kohta infot saab, on MTÜ majandusaasta aruanne ning viidatud organisatsiooni viimasest majandusaasta aruandest nähtub, et liikmeid on kõigest kolm. See tähendab, et kümned vabatahtlikud, kes organisatsiooni igapäevaselt panustavad, et saa vastu võtta ühtegi otsust ega ka nõuda teavet organisatsiooni tegevuse kohta. See aga loob ohu kuritarvitusteks.

Järgnev ei käi viidatud organisatsiooni kohta, kuna nende tegevuse kohta mul andmed puuduvad, aga kui organisatsioonil on suur käive, on väga lihtne näiteks osta kõik vajalikud teenused läbi mõne endaga seotud äriühingu ja mitte turuhinnaga, vaid näiteks 20% kallimalt. Kui organisatsiooni käive on sadades tuhandetes, on teenitav kasu märkimisväärne. Faktiliselt ei saa keegi seda juhatuse liikmetele ka ette heita, kuna MTÜ juhatus saab ise otsustada, kellelt teenuseid või tooteid ostab ja nad annavad aru vaid liikmetele. Olukorras, kus juhatuse liikmed on ühtlasi ka MTÜ ainsad liikmed, kontrollivad nad iseenda tegevust ehk sisuline kontroll puudub. Ja seda tulebki pidada vähese liikmete arvuga MTÜ-de peamiseks probleemiks, kuna sisuline kontroll annetuste kasutamise üle sageli puudub.

MTÜ Slava Ukraini näide

MTÜ Slava Ukraini puhul on peamiseks probleemiks nõukogu olemasolu reklaamimine. Probleem seisneb selles, et nõukogu on väga kindlate õiguste ja kohustustega organ, mida kasutatakse nii osaühingute kui ka aktsiaseltside puhul. Mittetulundusühingutel aga nõukogu ei eksisteeri ja see termin on selgelt eksitav.

Kui vaadata MTÜ MTÜ Slava Ukraini põhikirja, siis selgub, et nn nõukoguks on tegelikkuses volinike koosolek. See tähendab, et kui tavapäraselt valivad juhatuse liikmed mittetulundusühingu liikmed ise, siis mittetulundusühingute seadus võimaldab valida liikmete poolt eraldi volinikud, kes omakorda valivad juhatuse liikmed. Samas õigused ja võimalused juhatuse tegevuse üle järelevalvet teostada on volinikel ja liikmetel samasugused. Seega volinikel puuduvad äriühingute nõukogu liikmetega võrreldavad õigused ja võimalused ning nõukogu termini kasutamine on minu hinnangul eksitav. Seega nn nõukogu ehk volinike koosoleku valimine hoopis kahjustab liikmete võimalusi juhatuse üle järelevalvet teostada. Tavaliikmed ei saa enam juhatuse valimise üle kaasa rääkida, kuid volinikel (ehk nn nõukogu liikmetel) pole tavalise MTÜ liikmetega võrreldes ühtegi lisaõigust. Mittetulundusühingute seadus ütleb selgelt, et mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku (!) ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Seega ühtegi lisaõigust voliniku staatus juurde ei anna, mis on oluliselt erinev äriühingu nõukogu liikme õigustest. Ka näiteks MTÜ Slava Ukraini põhikirjast ei tulene, et volinikel oleks õigus tutvuda kõigi MTÜ Slava Ukraini dokumentidega ehk see, milliseid dokumente juhatus volinikele näitab, on juhatuse liikmete otsustada.

Heategevusorganisatsioone ühendava MTÜ näide

Eestis tegutseb ühe silmapaistva asutaja tõttu tuntud MTÜ, mis ühendab erinevaid sama valdkonna heategevusorganisatsioone. Kui asutajal tekkis konflikt juhatuse liikmetega, siis suur osa liikmetest toetas asutajat ning plaanis oli korraldada liikmete üldkoosolek, kus juhatuse liikmed tagasi kutsuda. Üldkoosolek ka toimus ja mis selgus? Vahapeal olid juhatuse liikmed võtnud vastu suure hulga uusi liikmeid, millest kõik olid otseselt või kaudselt juhatuse liikmetega seotud äriühingud ja kohale ilmunud heategevusorganisatsioonide esindajad avastasid, et üle 50% häältest on hoopis juhatuse liikmetel, kes loomulikult esindasid volikirja alusel värskelt liikmeks võetud äriühinguid.

Mis sai edasi? Põhimõtteliselt oli liikmetel õigus uute liikmete vastuvõtmise otsus kohtus vaidlustada, taotleda juhatuse asendusliikme määramist, kuid see oleks tähendanud mitme aasta pikkust kohtuvaidlust ning tuhandete eurode (annetajate raha) kulutamist kohtuvaidlusele. Seega oli heategevusorganisatsioonidel lihtsam sellest ühingust lahkuda. Täna on ühing endiselt edukas – annetusi kogutakse stabiilselt üle 100 000 euro aastas. Ühingu mitmekümnest liikmest on aga heategevusega tegelev ainult mõni üksik, mis loob jällegi täiendava ohu.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes aitaks Eesti heategevusorganisatsioonide läbipaistvust ja järelevalvet parandada see, et vähemalt kõigi annetusi koguvate organisatsioonide liikmete nimekiri oleks avalik. Uute liikmete vastuvõtmine oleks mõistlik anda juhatuse asemel liikmete pädevusse, samuti tuleks annetuste tegemisel eelistada organisatsioone, kus on annetuste kasutamine väga selgelt lahti kirjutatud. Samuti oleks hea tava, et iga toote või teenuse ostmisele eelneb hinnapakkumiste küsimine, mitte ei osteta tooteid ja teenuseid mõnelt üksikult äriühingult. Ja kindlasti ei tohiks kasutada organisatsiooni siseste organite puhul nimetusi, mis ei vasta nende sisule.

Arvamusartikkel on avaldatud Eesti Päevalehe veebiväljaandes.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG juhtivpartner/vandeadvokaat