Kõige selgemad juhised osaluse hoidmise kohta on kirjas Eesti Advokatuuri kehtestatud korras. Viidatud kord reguleerib olukordi, kus advokaat tegutseb kliendi huvides – kas kuuludes juriidilise isiku juhtorganisse või omades osalust enda nime all või oma kontrollitava äriühingu kaudu. Üldjuhul loetakse sellist teenust õigusteenuseks, kuid siiski on küsitav, kas sellele laieneb näiteks kutsekindlustus.

Osaluse hoidmise kokkulepe

Klassikaline osaluse hoidmine tähendab seda, et advokaadibüroo ja klient sõlmivad kliendilepingu, mille alusel advokaat või advokaadibüroo omandab äriühingu osa või asutab äriühingu. Lepitakse kokku, et äriühingu tegelik osanik on klient ja advokaat järgib kliendi juhiseid ning annab kokkulepitud tingimustel osaluse hiljem kliendile tagasi.

Lisaks klassikalisele osaluse hoidmisele on levinud ka mitmed teised kokkulepped, mis sellele viitavad, kuid mille tähendust ja sisu saab eri viisidel tõlgendada. Ühe võimalusena võib advokaat või advokaadibüroo asutada äriühingu, mida klient rahastab laenu andmise kaudu. Kokkulepe võib ette näha, et äriühing ei tagasta laenu ja intressi rahas, vaid selle asemel annab advokaat või advokaadibüroo kliendile üle äriühingu osaluse. Sellisel juhul pole tegemist otseselt osaluse hoidmisega, kuid tulemuseks on siiski see, et omand jõuab lõpuks kliendini.

Veelgi lihtsam näide on olukord, kus sõlmitakse eelleping osaluse võõrandamise kohta, kuid põhilepingu sõlmimist lükatakse edasi. Seega on advokaadil või advokaadibürool küll olemas tavapärane eelleping osaluse kliendile (tagasi) andmiseks, ent kuna põhileping jääb ootele, täidab see kokkulepe sisuliselt osaluse hoidmise rolli.

Eelnevat kokku võttes võib tõdeda, et osaluse hoidmiseks on erinevaid juriidilisi lahendusi, kuid nende ühine joon on see, et kokkulepitud ajal loobub advokaat või advokaadibüroo osalusest ning omand liigub kliendile.

Tegelik kasusaaja tuleb deklareerida

Mõnel juhul võib osalus jääda advokaadi või advokaadibüroo kätte hoiule kuni äriühingu likvideerimiseni. Kui äriühing asutatakse konkreetse projekti jaoks (näiteks kinnisvaraarenduseks), võib juhtuda, et pärast arenduse valmimist ja müüki tasub äriühing võetud laenud, tehakse dividendimakse kolmandale isikule ning seejärel äriühing likvideeritakse. Seega on äriühingu ainus osanik alates asutamisest kuni likvideerimiseni advokaat või advokaadibüroo, kuid sisuliselt on ikkagi tegemist osaluse hoidmisega.

Osaluse hoidmise puhul tuleb arvestada kohustusega deklareerida tegelikud kasusaajad. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kelle otsene või kaudne osalus või nende summa ületab äriühingus 25 protsenti. Seetõttu ei ole vaja tegelikke kasusaajaid deklareerida juhul, kui osaluse hoidmise teenust kasutab vähemalt neli füüsilist isikut, kelle osalused on võrdsed. Kui aga vähemalt ühel advokaadibüroo kliendil on osalus üle 25 protsendi, tuleb see isik deklareerida tegeliku kasusaajana ka siis, kui tema nime ei ole äriregistris osanike seas.

Seadusest tulenevad piirid

Võib tekkida õigustatud küsimus: miks on osaluse hoidmine üldse vajalik? Kindlasti ei saa osaluse hoidmise teenust kasutada olukorras, kus selle eesmärk on kuriteo toimepanek: näiteks ärikeelu või rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumine. Samas leidub ka muid põhjuseid, miks sellise teenuse vastu huvi tuntakse. Sageli on põhjuseks poliitilised või isiklikud asjaolud. Näiteks võib kinnisvaraarenduse puhul takistada detailplaneeringu saamist asjaolu, et äriühingu omanikul on kohaliku omavalitsuse silmis n-ö vale poliitiline taust, mis muudab loa saamise ebamõistlikult keeruliseks.

Osaluse hoidmine võib osutuda vajalikuks ka siis, kui soovitakse omandada mõni äriühing või kinnisasi, kuid selle omanik ei ole varasemate isiklike konfliktide tõttu valmis seda konkreetsele kliendile müüma. Samuti võib osaluse hoidmine olla põhjendatud olukorras, kus ettevõttega on seotud mitu investorit, kes teineteist piisavalt ei usalda. Sellisel juhul võib advokaadi kaudu hoitav osalus pakkuda lisakindlust. See aitab vältida olukordi, kus üks investoritest saaks ilma teiste nõusolekuta äriühingu üle kontrolli või müüks äriühingu vara.

Keeruline õigussuhe

Mõnel juhul võivad omavahel põimuda tavapärane ühine äritegevus ja osaluse hoidmine. Advokaate soovitakse sageli kaasata äriprojektidesse osanikena, sest see tähendab meeskonnas tugevat õigusalast kompetentsi ning partnerit, kellel on isiklik huvi panustada ettevõtte edusse ja suurendada ka enda osaluse väärtust. Samas võib sellele lisanduda soov kasutada advokaati osaluse hoidjana ning tellida õigusteenuseid ka advokaadibüroo teistelt spetsialistidelt. Nii võib kujuneda keerukas õigussuhe: advokaat on ühelt poolt äriühingu osanik, teisalt hoiab ta teiste osanike osalusi ning lisaks osutab tema esindatav büroo äriühingule õigusteenuseid eraldi kliendilepingu alusel.

Sellises olukorras on eriti oluline, et kõik kokkulepped oleksid üheselt mõistetavalt fikseeritud nii kliendilepingus kui ka osanike lepingus. See aitab ennetada hilisemaid arusaamatusi osapoolte vahel. Samuti on tähtis, et oleks selgelt eristatud, millises õigussuhtes ja kelle huvides mingeid toiminguid tehakse.

Piir juriidilise toe ja tühise kokkuleppe vahel

Osaluse hoidmine ei ole teenus, mida saavad pakkuda üksnes advokaadid. Selliseid kokkuleppeid võib sõlmida igaühega, kes on valmis osalust hoiule võtma. Samas tuleb arvestada, et osaühingu osa üleandmiseks kohustav leping peab olema notariaalselt tõestatud või peab osaühingu osanike nimekirja pidama Eesti väärtpaberite registri pidaja ehk Nasdaq CSD SE Eesti filiaal. Kui neid vorminõudeid ei järgita, on kokkulepe tühine ning osaluse hoidja saab osade tagastamisest keelduda.

Kui osaluse hoidmise teenust tellitakse advokaadibüroolt, kohaldub sellele advokatuuriseadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. See tähendab, et advokaat peab hoidma saladuses kõik õigusteenuse osutamisel teatavaks saanud andmed, sealhulgas selle, et klient üldse pöördus tema poole õigusteenuse saamiseks. Klient saab sellisel juhul olla kindel, et saab soovi korral äriühingu osaluse tagasi. Kui advokaat keeldub osalust tagastamast, võib see lisaks võlaõiguslikele tagajärgedele kaasa tuua tema väljaarvamise Eesti Advokatuurist.

Äriühingu osaluse hoidmine on teenus, mis pole küll laialt levinud, kuid võib teatud olukordades osutuda vajalikuks. Oluline pole seejuures lepingu pealkiri, vaid selle tegelik sisu. Nagu eespool mainitud, võib ka tavapärane äriühingu osa võõrandamise eelleping mõnes olukorras olla käsitatav osaluse hoidmisena. Eelkõige sellisel juhul, kui põhilepingu sõlmimine lükkub pikemaks ajaks edasi ning eellepingu alusel saab osaluse omandaja juba enne lõpliku lepingu sõlmimist teatud kontrolli äriühingu tegevuse üle.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat

Artikkel on avaldatud finants- ja õigusajakirjas RUP – mai 2025 / nr 3