Advokaat Lauri Talumäe artikkel “Tulumaks – mis muutub?”
1. jaanuaril 2024 jõustuvas tulumaksuseaduse muutmise seaduses puudutab tavalist tööinimest ilmselt kõige enam see, et kaotatakse täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ning võimalus arvata maha abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ja eluasemelaenu intressid. Vastu saadakse ühtlane maksuvabastus. Tulumaksumäär tõuseb senise 20% pealt 22%-le.
Ettevõtjat puudutab enim aga see, et kaotatakse 14% soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7%-ne tulumaks.
Pikalt võiks selgitada võimalusi ja tingimusi, kuidas arvestada laste pealt täiendavat maksuvaba tulu (alates teisest lapsest 1848 eurot ja kolmandast 3084 eurot aastas) või arvestada täiendavat maksuvaba tulu (kuni 2160 eurot aastas) abikaasa eest, kui abikaasade ühine aastane tulu ei ületa 50 400 eurot. Paraku pole see enam aktuaalne – alates 2024. aastast kaovad need privileegid täielikult. Samuti kaob täielikult senine võimalus arvata maksustamisele kuuluvast tulust maha eluasemelaenu intresse. Need muudatused ei hõlma jooksvat aastat – tänavused maksuleevendused saab siiski veel ära kasutada.
Leibkondi ja eluaset puudutavate maksuleevenduste kaotamise maksunduslikuks vastukaubaks on see, et taaselustatakse ühtlane tulumaksuvaba miinimum. Erinevalt tänasest põhimõttest, et mida suurem tulu, seda väiksem maksuvabastus, hakkab alates 2025. aastast kõikide residentidest füüsiliste isikute maksustamisperioodi tulust 8400 eurot aastas olema tulumaksuvaba – sõltumata sellest, kui palju nad teenivad. Käesoleva aasta maksuvaba tulu arvutamist see ei muuda. Sisult on see sarnane sellele, mis eelnes 2018. aastal kehtima hakanud maksumuudatusele, ainult et siis oli vastav number 2160 eurot. Tänavusest lisandunud põhimõte, et keskmine vanaduspension on täielikult tulumaksuvaba, jääb edasi kehtima.
Regulaarselt kasumit jaotavatele äriühingutele oli varem ette nähtud juriidilisele isikule kasumi jaotamisel madalam maksumäär (14%) eeldusel, et jaotatav kasum on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne. Füüsilisele isikule makstavatelt dividendidelt tuli lisaks sellele kinni pidada veel 7%. Need maksukergendused kaovad – kuigi tõttöelda oli sisuliselt tegu maksukergendusega üksnes juriidilisest isikust osanikele. Alates 2025. aastast maksustatakse äriühingu jaotatavat kasumit alati 22% määraga ning dividendidelt tuleb maksta tulumaksu vastavalt järgnevale arvutuskäigule: makstavad dividendid x 22 / 78.
Lauri Talumäe
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat
Artikkel on avaldatud Raamatupidamisuudiste veebilehel rup.ee