Regulatsiooni ühtlustamine

Üheks peamiseks muudatuseks on kõikide eraõiguslike juriidiliste isikute registriregulatsiooni ühtlustamine. Sellega seoses muudetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste register äriregistri osaks. Tegemist on pigem formaalse, kuid igati positiivse muudatusega, kuivõrd registrimenetlus peaks muutuma lihtsamaks ja arusaadavamaks nii ettevõtjale kui registripidajale.

Osaühingu osanike nimekirja pidamine äriregistris (ÄRS § 14)

Hetkel on osanike andmetel ja nimekirjal üksnes informatiivne tähendus, mis tähendab, et osa omandaja ei saa olla kindel, et osa kuulub võõrandajale. Muudatusega antakse osanike andmetele kande tähendus – andmed on edaspidi avalikult kontrollitud ja kinnitatud, mis suurendab õiguskindlust. Andmetele kande tähenduse loomine võimaldab andmetele tuginedes osa heauskset omandamist, mis tagab senisest suurema käibekindluse.

Registripidaja järelevalvevõimaluste laiendamine

Registripidaja järelevalvevõimalusi laiendatakse tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuste täitmist. Muudatuste eesmärk on parandada ettevõtjate käitumist ning ennetada seda, et ettevõtjad ei jätaks oma kohustusi täitmata.

Näiteks saab registripidajal olema võimalik teha märge raskuste kohta juriidilise isikuga kontakteerumisel (ÄRS § 55). Muudatust saab pidada vajalikuks selleks, et oleks avalikult nähtav, kui esitatud andmete põhjal pole võimalik kontakti luua ning tegemist võib olla nö riiuliühinguga. Sätte teine lõige võimaldab muu hulgas märke teha ka siis, kui elektronposti aadressile vähemalt kolmepäevase vahega saadetud kahele e-kirjale tuleb vastuseks veateade. Samas jääb ebaselgeks, kas ja millise aja perioodi möödudes saab märke teha, kui keegi e-kirjadele lihtsalt ei vasta. Siinkohal tuleks silmas pidada, et mistahes negatiivse sisuga märge mõjutab ettevõtja äritegevust, sh usaldusväärust potentsiaalsete klientide ja koostööpartnerite silmis.

Veel saab registripidaja tuua e-äriregistris juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku juures välja temaga seotud trahvimääruste (TsMS § 601) info, kui sellele füüsilisele isikule on tehtud vähemalt 5 trahvimäärust (ÄRS § 56 lg 2). Nimetatud säte täidab hoiatavat funktsiooni.

Praktikas esineb palju probleeme ühingutega, kes ei täida oma kohustust esitada majandusaasta aruannet. Uus regulatsioon võimaldab registripidajal ühe võimaliku lahendusena määrata juriidilisele isikule, kes ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet esitanud, ilma hoiatusmäärust tegemata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) §-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni (ÄRS § 57). Kuigi  ÄRS § 57 teine lõige näeb ette asjaolud, mida tuleb trahvi määramisel arvesse võtta, jätab säte registripidajale trahvi määramisel küllatki suure kaalutlusõiguse. Sama sätte kolmandas lõikes on toodud lisaks juriidilistele isikutele viide muudele isikutele, kellel on samuti majandusaasta aruande esitamise kohustus. Käesolev viitab sellele, et trahvi on võimalik määrata ka osanikele.

Lisaks võimaldab uus regulatsioon juriidilise isiku majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu endiselt ka registrist kustutada (ÄRS § 61). Erinevalt trahvi määramisele, peab registrist kustutamisele eelnema hoiatus, milles nähakse ette tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks. Registrist võib juriidilise isiku kustutada siis, kui määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet esitatud ei ole ja seaduses ettenähtud esitamise tähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud.

Võimalus taotleda kindlal kuupäeval kande tegemist

ÄRS § 38 võimaldab mõjuval põhjusel taotleda andmete muutmise kande sidumist kindla kuupäevaga. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks vajadus, et ühinemine jõustuks kindlal kuupäeval ja oleks piisava ajavaruga selge, kas esitatud taotluses esineb puudusi või saab kande teha soovitud kuupäeval. Käesolev muudatus ei võimalda siiski taotleda kande tegemist riigipühal või puhkepäeval, nt 1. jaanuaril.

Osaühingu minimaalse osakapitali nõude kaotamine

Lisaks äriregistri seaduse vastu võtmisele tehti mitmeid muudatusi ka äriseadustikus. Üheks peamiseks neist on muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks ÄS § 136 teine lause, mis näeb ette nõude, et osaühingu osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Muudatusega on seotud ka ÄS § 140¹ kehtetuks tunnistamine, mis näeb ette võimaluse asutada osaühing sissemakseid tegemata. Ühest küljest on tegemist lepinguvabaduse suurendamisega, teisest küljest asutajate vastutuse suurendamisega, mis toob eelduslikult kaasa selle, et ühingu asutajad mõtlevad kapitalivajaduse rohkem läbi. Sisuliselt tähendab muudatus seda, et edaspidi on võimalik osaühingu asutada 1-sendise osakapitaliga. Selline muudatus on põhjendatud, sest hetkel kehtiv ÄS § 140¹ võimaldab sissemaksete tegemise lükata määramatusse tulevikku, mis praktikas on viinud selleni, et sissemakseid lõpuks ei tehtagi ehk osakapitali nõue ei täida oma algset eesmärki.  Samas tasub tähele panna, et seoses minimaalse osakapitali nõude kaotamisega täiendatakse ka pankrotiseaduse (edaspidi: PankrS) §-i 29 lõikega 9¹ ning pankrotimenetluse korral endiselt eeldatakse, et vajalik osakapital on 2500 eurot. Olukorras, kus osaühingu osakapital on alla 2500 euro, on võimaliku nõuda osanikult ajutise halduri tasu ja kulutuste katmist, kui osaühingu varast selle nõude rahuldamiseks ei piisa.

Netovara nõude muutmine

Seoses osaühingu miinimumkapitali nõude tühistamisega, muutub ainetuks ka omakapitali seisundi sidumine seaduses sätestatud miinimumkapitali nõudega. Muudatusega jäetakse seadusest välja nõue, et osaühingu netovara (omakapital) peab olema vähemalt sama suur, kui on seaduses sätestatud minimaalne osaühingu osakapitali suurus.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat

Kirke Vaino
Advokaadibüroo LINDEBERG jurist

Artikkel on avaldatud Raamatupidamisuudiste veebilehel rup.ee