Käesoleval hetkel eristab seadus kolme vormi kooselu: abielu, registreeritud kooselu ja registreerimata kooselu. Abielusuhted on reguleeritud peamiselt perekonnaseaduses (edaspidi PKS) ning omavad enim eeliseid ja kindlust võrreldes muude vormidega. Registreeritud kooselu on reguleeritud kooseluseaduses ning omab piiratud eeliseid võrreldes abieluga. Seda põhjusel, et nimetatud seadusel puuduvad rakendussätted, mis omakorda raskendab sätete kohaldamist. Kolmest kõige levinum ja samas ka kõige probleemsem on registreerimata kooselu vorm ning käesoleva artikli eesmärgiks on anda lühiülevaade erinevatest võimalustest, kuidas vältida arusaamatusi kooselu lõppemisel.

Riigikohus on näiteks asjas 3-2-1-109-14 tehtud lahendis märkinud, et ainuüksi abieluvälise kooselu asjaolu ei anna alust lugeda selliseid suhteid võlasuheteks võlaõigusseaduse tähenduses. Ka asjaolu, et nende suhe võib sarnaneda sisult abielulise suhtega (ühine majapidamine, lapsed, kooselu), ei saa anda isikutele õigusi ja panna kohustusi tulenevalt PKS-ist. See omakorda tähendab, et juhul kui isikud lähevad lahku ning neil pole vastavat registreeritud suhet või lepingut, siis vara jagamist, nõude esitamist või kasutuseeliste saamist ei toimu. Seega võib tekkida küsimus, mida saab teha?

Kui poolte vahel puudub sõnaselge leping, mis annab aluse nõudeks, on abieluvälisele kooselule võimalik kohaldada seltsingulepingu regulatsiooni, mis annab vähemalt osalise kaitse ka registreerimata kooselule.

Seltsingulepingu olemus

VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Eesmärgi tuvastamine on peamine eeldus hindamaks, kas poolte vahel on seltsinguleping VÕS § 580 lg 1 mõttes. Ainuüksi ühise huvi, kokkuleppe puudumine poolte panuste kindla suuruse, nende tegemise tähtaja, seltsingu juhtimise korralduse, kasumi jaotamise või aruandluse nõuete kohta ei välista seltsingulepingu sõlmimist.

Seltsingut iseloomustab kooskõlastatud tegevus ja seltsinglaste panused. Panuste tegemine võib väljenduda rahas, teenuste osutamises või vara kasutusse andmises.

Kooselu ehk seltsingu lõppemine

VÕS § 600 lg 1 esimese lause järgi toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Sama lõike teise lause järgi kohaldatakse seltsingu likvideerimisele kaasomandi jaotamise sätteid, kui seltsingu erisätetest ei tulene teisiti. Seltsingu likvideerimisel tuleb esmalt täita ühised kohustused, seejärel kindlaks teha seltsingu kasum või kahjum ja see jagada või katta, tagastada panused ning lõpuks jagada ülejääk. Jagatavaks varaks on mh asja väärtuse juurdekasv pärast ühist tegutsemist, mida on kinnitanud ka Riigikohus asjas 3-2-1-117-09 tehtud lahendis.

Selline likvideerimine ja jagamine võib olla saavutatud ka kohtuväliselt, kui aga selline vaidluse lahendamine pole võimalik, tuleb esitada hagi kohtusse.

Kaasomand jagatakse vastavalt kaasomanike (seltsinglaste) kokkuleppele ning vaid sellisel viisil nagu pooled on seda kohtus taotlenud. Ringkonnakohus on näiteks tsiviilasjas nr 2-18-2846 tehtud lahendis märkinud, et kohus ei saa rahuldada valitud jagamise viisi, kui teine pool sellele vastu on või kui selline jagamine oleks ebamõistlik. Sellisel juhul võib kohus pakkuda välja oma jagamise viise.

Vorminõuded

Üldjuhul on seltsinguleping vormivaba ehk pooled saavad ise otsustada, millisel kujul seltsinguleping sõlmitakse (konkludentselt ehk lepingu olemasolu nähtub poolte käitumisest, kirjalikult, suuliselt). Küll aga kui seadusest tuleneb kohustuslik vorm, peavad lepingud ja nende lisad olema koostatud nõutud vormis.

Kui seltsinguleping on suunatud kinnisasja omandamisele, peab see olema notariaalselt tõestatud. Vastasel juhul toob kohustusliku vormi järgimata jätmine tehingu tühisuse. See tähendab, et seltsingulepinguga ei omandata üldjuhul kinnisvara või ka äriühinguid, kuid samas ei välista see rahaliste nõuete esitamist seltsingu lõppemisel.

Kokkuvõttes on oluline ennast kindlustada varem, vältimaks ebameeldivaid üllatusi kooselu lõppemisel. Parim viis on koostada leping, kus on sõnaselgelt kirjutatud poolte õigused ja kohustused. Seda eriti juhul, kui kooselu jooksul kavatsetakse omandada suure väärtusega vara (nt kinnistu, korteriomand, äriühing). Lisaks tuleb veenduda, et järgitud on kõiki lepingu vorminõudeid, et leping oleks kehtiv.

Kokkuvõttes on registreerimata kooselu puhul mõistlik hoiduda suurte ühiste ostude tegemisest. Kui selliseid oste tehakse, siis tuleks kindlasti eelnevalt advokaadiga konsulteerida, et kõik elukaaslaste vahelised suulised kokkulepped oleksid kehtivad ja tõendatavad ka kooselu lõppedes.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat

Meri-Ly Karjus
Advokaadibüroo LINDEBERG praktikant

Käesolev artikkel on osa Advokaadibüroo LINDEBERG praktikaprogrammist, mille eesmärgiks on anda praktikantidele võimalus kirjutada koostöös juhendajast advokaadiga oma esimene õiguslik arvamusartikkel.