Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab võimaluse reguleerida osa vaidlusaluseid küsimusi kiiresti kas hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras. Näiteks toimib selliselt võlgniku vara arestimine või kohtumenetluse ajaks lapse suhtluskorra kindlaksmääramine. Samasugust lahendust saaks kasutada ka puuküürnikest vabanemiseks.

Kokkuvõtlikult tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustikku lisada täiendav hagi tagamise abinõu ehk võimalus reguleerida vaidlusaluse ruumi valdamist kohtumenetluse ajaks. Sel juhul saaks kohus võlgniku üüritavalt või renditavalt pinnalt välja tõsta olukorras, kus võlgnikul pole ilmselgelt alust seda pinda kasutada. Kui aga hilisema menetluse käigus selgub, et üürniku väljatõstmine oli siiski õigusvastane, on üürnikul võimalik üürileandjalt hüvitist nõuda. Samamoodi on täna kehtiva seaduse kohaselt kostjal õigus hagi tagamise korras vara arestimise eest hagejalt hüvitist nõuda juhul, kui hagi jääb rahuldamata.

Hetkel ainus võimalus pikaajaline menetlus

Võimalus puuküürnik hagi tagamise korras välja tõsta ei kahjustaks liigselt ka üürniku õigusi, kuna hagi tagamine otsustatakse kohtumäärusega, mida on võimalik ringkonnakohtus vaidlustada. Seega hagi tagamise taotluse korral saab võlgnik esitada kohtule kõik vastuväited ja kohus nende põhjal hinnata, kas konkreetses vaidluses on hagi tagamine põhjendatud või mitte.

Kohtumäärusega mittenõustumisel saab määruse ringkonnakohtus vaidlustada. Erinevus oleks üksnes selles, et hagi tagamise taotluse lahendab maakohus ja võimaliku määruskaebuse ringkonnakohus mõne nädala jooksul, mitte ei pea aastaid kohtulahendit ootama. Võlgniku kaitseks on võimalik lisada ka tingimus, et erinevalt tavapärastest hagi tagamise määrustest on kohtumenetluse ajal võlgniku väljatõstmist lubav määrus täidetav pärast määruse jõustumist, mitte kohe pärast kohtu poolt määruse tegemist.

Eelnimetatud seadusemuudatus parandaks oluliselt üürileandjate olukorda. Täna on ainus seaduslik võimalus puuküürnikust vabaneda pikaajaline kohtumenetlus, mille kestel puuküürnik üldjuhul üüri ei maksa ja ruume ei vabasta. Menetluse lõppedes saab üürileandja kohtuotsuse, mille alusel saab kohtutäitur puuküürniku välja tõsta ning lisaks mõistetakse üürileandja kasuks välja ka üürivõlgnevus, kuid kahjuks on enamasti tegemist inimestega, kellelt võib raha laekumist ootama jäädagi. Hagi tagamise korras puuküürniku väljatõstmine aitaks vähemalt vältida kahju edasist suurenemist ja üürileandjal oleks võimalus leida uus üürnik, kes suudab üüri tasumise kohustust täita.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Artikkel on avaldatud Eesti Päevalehe veebiväljaandes.