Regulatsiooni muutmise aluseks on asjaolu, et riik on läbi viinud uuringu, millest on selgunud, et seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. Muudatuste koostaja arvamusel oli senise süsteemi miinuseks ka see, et regulatsioon ei kajastanud lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Samuti on probleemiks aasta aastalt kasvanud elatisvõlgnike arv, mis osaliselt on tingitud miinimumpalga kiirest tõusust.

Alates 2022. aastast lähtutakse alaealisele lapsele elatise ja selle suuruse määramisel järgnevast viiest komponendist:

1. Elatise baassumma, mille suurus 2022. aastal on 200 eurot. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi (THI) muutuse võrra liitintressi põhimõttel. Esimene korrigeerimine 2021. aasta THI-ga toimub 2022. aasta 1. aprillil.
2. Eesti Vabariigi keskmine töötasu või kohustatud vanema sissetulek. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. 2022. aastal on lisatav summa 43 eurot kuus. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutamine toimub 1. aprillil 2022. Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikust kuutasust.
3. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Sisuliselt tähendab see, et kui lapsega koos elava vanema kontole laekub iga kuu 60 eurot lapsetoetust, siis sellest poole ehk 30 euro võrra vähendatakse elatist, mida kohustatud vanem iga kuu maksma peab. Juhul, kui toetus laekub kohustatud vanema kontole, siis elatist suurendatakse poole lapsetoetuse võrra.
4. Lapse jagatud elukoht. Kui laps viibib koos kohustatud vanemaga aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga veedetud ajaga. Arvutuse aluseks on 1 päeva maksumuse väljaarvutamine ja korrutamine päevade arvuga. Saadud summa tuleb  elatisest lahutada.
5. Elatist saavate laste arv samas peres. Tulevikus on suurem ja selgem väärtus nn mastaabisäästul. Eeldatakse, et kuna mitut last korraga kasvatades on teatud kulud väiksemad, siis alates teisest lapsest on elatise summa 15% väiksem kui ühe lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, seejuures lapse sugu ei ole oluline.

Vastuse küsimusele, mis saab senise regulatsiooni alusel kohtus juba välja mõistetud elatistest, annab perekonnaseadus. Uue rakendussätte § 217² kohaselt on kõigil inimestel, kellelt seni oli välja mõistetud elatis seaduses sätestatud miinimummääras (pool alampalgast), edaspidi elatise suuruseks 292 eurot. See tähendab, et elatist tuleb maksta 292 eurot igal järgneval aastal kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sama sätte teine lõige lisab, et kui laps või elatist maksev vanem leiab, et uue seaduse valguses on alust ümber vaadata seni välja mõistetud elatis, siis on õigus pöörduda selleks kohtusse. Rakendussäte ei puuduta otseselt kaasuseid, kus elatis on välja mõistetud suuremas või väiksemas määras kui 292 eurot, kuid põhjendatud on eeldada, et sellisel juhul kehtib sama loogika ehk elatist tuleb vastavalt edasi tasuda ka 2022. aastal. Kui üks osapool leiab, et on alust elatise suurus ümber vaadata, siis tuleb uuesti kohtusse pöörduda. Eelnev ei mõjuta aga notariaalseid või vanemate vahelisi kokkuleppeid ning nende puhul on mõistlik senine kokkulepe üle vaadata ja vajadusel uuele korrale vastavad muudatused teha.

Kokkuvõttes saab öelda, et alatest 2022. aastast peaks elatise summa kujunema lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes. Kõige lihtsama näite puhul, kus vanematel on 1 ühine laps ja elatist maksma kohustatud vanem veedab lapsega 2 nädalavahetust kuus, on alatest 2022. aastast eeldatav elatise summa 213 eurot senise 292 euro asemel. Arvestuse aluseks on 200 eurot (baassumma) + 43 eurot (3% keskmisest töötasust) – 30 eurot (1/2 lapsetoetusest).

Muudatuste eesmärk seaduseelnõu kohaselt on lihtsustada kohtu kaudu elatise nõudmist ja võtta senisest rohkem arvesse iga konkreetse kaasuse asjaolusid. Eesmärgi saavutamisele annab parima vastuse aeg, kuid esmapilgul tundub, et regulatsioon on läinud tervikuna pigem keerulisemaks ja piisavalt on küsimusi, millele selged vastused puuduvad ja mis vajaksid eraldi analüüsi. Näiteks millal lähtutakse elatise määramisel keskmisest palgast ja millal kohustatud vanema brutosissetulekust; kuidas arvestada mastaabisäästu erinevast soost laste puhul; kas peretoetuste arvestamisel lähevad arvesse kõik lapsed või ainult vanemate ühised lapsed?

Olukorra lihtsustamiseks on Justiitsministeerium välja töötanud ka elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/), mis arvestab automaatselt THI ja keskmise töötasuga jms ning annab vanematele indikatsiooni põhjendatud elatise suuruse kohta.

Kardo Karon
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat