Perelepituseks nimetatakse perekonnaõiguse advokaadi pakutavat professionaalset teenust pereliikmete tülide ja lahkhelide rahumeelseks lahendamiseks. Lepitaja rollis advokaat on  erapooletu kolmas isik, kelle ülesanne on erimeelsustesse sattunud pereliikmeid toetada, võimaldada neil üksteise seisukohti ja vajadusi täpsemalt mõista ning soodustada parima  lahenduseni viivat koostööd.

Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat Kardo Karoni sõnul on perelepituse suurim kasutegur ajaliselt ja rahaliselt äärmiselt kuluka kohtumenetluse vältimine ning selle asemel efektiivsema ja kiirema lahenduseni jõudmine. „Lepituse käigus arvestatakse igal ajahetkel laste parimate huvidega, mis aitab lapsevanemaid laste vajadustest lähtuvalt parima kokkuleppe sõlmida. Perelepitus aitab siluda vanemate lahkumineku tagajärgi kõigi asjasse puutuvate isikute jaoks,” ütleb Karon ja lisab, et kuna käesoleval ajal pole perelepitus veel kuigi populaarne, viivad vanemate erimeelsused laste hoolduse ja muude õiguste osas tihti aastatepikkuse kohtuvaidluseni. „Perelepitust tasub alati kaaluda, kuna vanemad ei kao lapse elust kuhugi ja perelepituse eesmärk on aidata vanematel säilitada omavaheline tsiviliseeritud suhtlus, et nad mõlemad saaksid lapse elus edasi osaleda. Kohtuvaidluse puhul on vanemate eesmärk teist vanemat kohtus võita, mistõttu mõeldakse vähem lapse heaolule ja omavahelisele koostööle,” soovitab Karon.

Põhilised tüliõunad

Perelepituse levinumad vaidlusküsimused on seotud laste hooldusõiguse ja suhtluskorra, laste majandusliku toetamise ehk elatisraha küsimuste, laste elukoha ja igapäevase elukorralduse (näiteks millises trennis ja huviringis laps vanemate lahutuse korral käima hakkab) ning muude ühisvara puudutavate teemadega. Karoni sõnul sõltub kõik konkreetsest kaasusest ning raskusastme järgi ühte teemat esile tõsta on keeruline. „Kõik teemad võivad olla omamoodi tulised. Siiski tekitavad kõige sagedamine probleeme lapse hooldusõiguse ning lapsega suhtlemisega seotud küsimused.”

Kohtumenetlus on alati kulukas

Karoni sõnul kiirele ja odavale kohtumenetlusele loota ei maksa. Praktikas saavutatakse kõige kiiremad tulemused umbes poole aastaga ja sedagi vaid juhul, kui vaidlus lõpeb esimeses kohtuastmes ehk maakohtus. Lõppastmeni ehk riigikohtuni vaieldes on ajaline ja rahaline kulu oluliselt suurem. „Samuti on oluline mõju kohtule esitataval taotlustel. Näiteks tunnistajate ülekuulamine – mida rohkem tunnistajaid kohtusse kutsutakse, seda pikem on kohtuistung ja sellele eelnev ettevalmistus. Tavapärased menetlused kestavad 1,5-2 aastat või veelgi kauem. Kohtukulud sõltuvad vaidluse keerukusest ja kestvusest, kuid tavapäraselt on kulud ikkagi tuhandetes eurodes.”

Levinud valearusaam – „pole nagunii kasu!”

Vanematel võib laste hooldusõigusega seotud emotsionaalsetes vaidlustes ununeda, et kõige tähtsam on rahumeelne kokkulepe ja lapse huvide maksimaalne arvestamine. Tulised vaidlused võivad jätta kõrvaltvaatajatele mulje, et lapsi kasutatakse vanemate vahelises tülis relvana. „Kindlasti ei tohi konflikti lahendamisel last ära unustada. Sageli jääb mulje, et vanemad vaidlevad üksteise suhtluskorra üle, mitte teise vanema ja lapse suhtluskorra üle. Loomulikult on ka näiteid, kus vanemad kohtus rahulikult parima lahenduse üle argumenteerivad. Kahjuks näeb aga rohkem, et last kasutatakse vahendina teisele vanemale omavahelistes suhetes toimunu eest kätte maksmiseks.”

Karoni sõnul valdab perelepituse puhul inimesi sageli põhjendamatu eelarvamus, et sellest pole nagunii kasu ning et keegi kolmas ei saagi asja ära lahendada ja öelda, et mis on nende jaoks õige. „Unustatakse ära, et perelepitaja roll on suunata pooli mõistmisele ja kokkuleppele, kuid sisulise töö teevad pooled ise ära ning kui pooltel on valmisolek ja avatus kokkuleppele olemas, siis on ka üsna suur tõenäosus, et saavutatakse rahumeelne kokkulepe.”

Kõige tähtsamad on laste huvid

Perelepituse puhul on kõige tähtsam laste huvide esikohale seadmine, mis tähendab, et vanemad peavad püüdma omavahelised konfliktid kõrvale jätta. Kuigi vanemate kooselu lõppemine tähendab peaaegu alati mingit tüüpi konflikti, pettumust ja muid negatiivsed tundeid, on perelepitusese kandev mõte leida mõlema vanema ja laste suhtes üles ühine keel. „Perelepituse tulemus peab olema piisavalt selge ja ka päriselus täidetav.”

Küll aga ei ole professionaalne juriidiline abi iseenesest võluvits, vaid kõik algab isiklikust soovist asja paremaks muuta. „Perelepituse puhul on kindlasti oluline mõista, et selle eelduseks on osapoolte valimisolek ja vabatahtlik osalemine. Samuti ei tohiks osapoolte suhtetasakaal olla liiga kallutatud. Kaasustes, kus üks pool on väga domineeriv ja teine alandlik või suhetes, kus esineb perevägivalda, kipub lepitusmenetluse edukuse määr olema mõnevõrra tagasihoidlikum, sest domineeriv pool on sageli liiga jäik ka lepituses ja teine pool hirmust domineeriva poole suhtes ei julge end avada ning ei usu lepituse edukusse,” võtab Karon asja kokku.

Kardo Karon
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Artikkel on avaldatud veebiajakirjas Moodne Pere.