Täna reguleerib ümbermatmist kalmistuseadus, mis justkui annab üsna selged juhised, kuidas ümbermatmine käib. Päriselus on probleemiks see, et lisaks kalmistuseadusele on ümbermatmist reguleerinud ka paljud kohalikud omavalitsused, kelle vastavad aktid on täna sageli vastuolus kalmistuseadusega ja seega tekitavad kahtlemata segadust, millistest nõuetest ümbermatmisel lähtuda.

Nimelt on tänaseks mitmete kohalike omavalitsuste õigusaktid aegunud ja jagavad eksitavad teavet ümbermatmise kohta. Levinum eksimus on, et isikule jäetakse mulje justkui oleks ümbermatmiseks vajalik Terviseameti luba, kuigi juba aastaid ei ole vastavat luba vaja. Tutvudes kohalike omavalitsuste vastavate aktidega on selgelt tuvastav, et täna kehtivad aktid on võetud vastu aastaid tagasi ja neisse on toodud üle sotsiaalministri määruse „Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele“ vastav ümbermatmise regulatsioon. Probleemiks on aga see, et vastav määrus on juba aastaid kehtetu ja ühes sellega ka nõue saada Terviseametilt luba ümbermatmiseks.

Segaduse vältimiseks peaksid kohalikud omavalitsused oma senised ümbermatmist reguleerivad aktid üle vaatama ja vajadusel need kooskõlla viima tänase korraga. Täna reguleerib ümbermatmist kalmistuseadus, mille § 9 lg 15 ja lg 16 sätestavad ümbermatmise põhitingimused. Surnu ümbermatmine toimub seaduse järgi kokkuleppel kalmistu haldajaga ja kogu ümbermatmise korraldab sealjuures samuti kalmistu haldaja. Ainsaks sisuliseks piiranguks ümbermatmisel on sama sätte lõige 16, mille kohaselt liivapinnase puhul tohib kirstuga maetud surnu ümber matta pärast ühe aasta möödumist ja niiske pinnase puhul pärast kolme aasta möödumist surnu eelmisest matmisest.

Ümbermatmise meelespea:

1. Ümbermatmise üldised reeglid tulenevad kalmistuseaduse § 9 lg 15 ja lg 16.
2. Täpsemad reeglid võivad tulla kohaliku omavalitsuse õigusaktist.
3. Eesti sisesel ümbermatmisel ei ole Terviseameti luba vajalik.
4. Ümbermatmine toimub kokkuleppel selle kalmistu haldajaga, kuhu surnu on maetud. Sama haldaja korraldab ka ümbermatmise.
5. Vajalik on uue kalmistu tõend, et uus hauaplats on olemas, kuhu surnu ümber matta.
6. Liivapinnase puhul tohib kirstuga maetud surnu ümber matta pärast ühe aasta möödumist ja niiske pinnase puhul pärast kolme aasta möödumist surnu eelmisest matmisest.

Kardo Karon
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat