Raamatupidamise seaduse muutmise seadus 

20. veebruaril 2019 võttis riigikogu vastu raamatupidamise muutmise seaduse, mis hakkab kehtima 01. juulist 2019. Seadusega muudeti põhiliselt avaliku sektoriga arveldamise korda. Seadusega sätestatakse e-arvete või masintöödeldavate arvete kohustuslikkuse riigisektorile arve esitamisel. Kauba müügil või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele või hankijale riigihanke korras tuleb esitada masintöödeldav arve ehk e-arve (RPS § 7¹ lg 7). E-arve peab vastama kas kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas (RPS § 7¹ lg 10).

Seaduse jõustumise üks tõenäolistest mõjudest on paberarvete ja PDF arvete osakaalu vähendamine. E-arvetega arveldamisele üleminekul on ostja seisukohast erinevaid kokkuhoiukohti, mis väljenduvad nii tööajas kui ka otseste kulutuste kokkuhoius. Peamised kokkuhoiukohad on paberi- ja printimiskulu, ostuarvete menetlemisega seotud ajakulu ning ostuarvete sisestamisel tekkivate vigade ja ebatäpsuste vältimine. Seaduse eelnõu mõjutab ka ettevõtete tegevust, sest see muudab märkimisväärselt ettevõtjate senist praktikat avaliku sektoriga arveldamisel.[1]

Seetõttu võib seadusemuudatus halvasti mõjuda väikeettevõtjatele, kes ei ole veel e-arvetele üle läinud ja kellele võib selline muudatus äritegevuses olla suureks planeerimata ressursikuluks. Sellise olukorra vältimiseks on asutustele antud võimalus tasuta kasutada Registrite ja Infosüsteemide e-arveldaja raamatupidamistarkvara, mille kaudu on võimalik avalikule sektorile e-arveid saata.

 

Pandikirjaseadus ja sellega seotud teised olulised seaduste muudatused

Riigikogu võttis seaduse vastu 13. veebruaril 2019 ning seadus jõustus 2019. aasta 1. märtsil. Seadusega muudetakse lisaks veel 7 seadust, sealhulgas krediidiasutuste, audiitorite ning finantsinspektsiooni tegevust reguleerivaid seadusi ning äri- ja pankrotiseadust.

Seadus reguleerib pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa andmist krediidiasutusele, pandikirjade emiteerimise ja tagamise tingimusi, pandikirjaportfelli eraldumist krediidiasutuse muust varast ning pandikirjadega seonduvat riiklikku järelevalvet ja vastutust (PandiKS § 1 lg 1).

Pandikirjad, mis on üks võlakirja eriliik, on mitmes EL riigis lisaks hoiuste kaasamisele, pankadevahelistele laenudele ning tavalistele võlakirjadele pangandustegevuse rahastamisel tähtsal kohal. Seda liiki väärtpaberid on väga populaarsed nt Saksamaal, Taanis ja Rootsis.[2]

Pandikirjade väljastamise reguleerimine täidab Eestis olulise õiguslünga ning selle eesmärgid on seaduseelnõu seletuskirjas välja toodud. Suuremateks eesmärkideks on arendada ning tõhustada Eesti kapitaliturgu, edendada investeerimisvõimalusi ja suurendada finantsstabiilsust, kuivõrd tekib uus võimalus täiendava instrumendiga rahaturgudelt kapitali kaasata. Lisaks sellele on välja toodud, et uue seaduse soovitav mõju on ka Eesti elanike säästmis- ja investeerimisharjumisi, pakkudes selleks täiendavaid võimalusi.

Õigusruumi mõistes on tegu olulise õigusaktiga, mis võimaldab hakata Eesti õiguse alusel emiteerima rahvusvahelise praktika tunnustatud põhimõtetele vastavaid pandikirju. Uue regulatsiooniga tunnustatakse pandikirjade ühte usaldusväärsust suurendavat alustala, ehk pankroti korral pandikirjade alusvara eraldatust muust pankrotivarast ja seega investoritele suurema kindlustunde pakkumist võrreldes ükskõik millise muu võlakirjaga.[3]

Äriühingul peab pandikirjade emiteerimiseks olema krediidiasutuste seaduse § 13 nimetatud tegevusluba ja pandikirjade emiteerimise täiendav tegevusluba (PandiKS § 3 lg 1), mille väljastab Finantsinspektsioon. Emitent võib väljastada pandikirju või esitada Finantsinspektsioonile pandikirjade prospekti kinnitamise taotluse alates 2019. aasta 1. oktoobrist (PandiKS § 66).

 

Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus

Seadus võeti vastu 20. veebruaril 2019 ja jõustus 15. märtsil 2019. Seadusega tehakse väiksemaid ja suuremaid muudatusi kokku 126 seadusesse, et viia need kooskõlla Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusega ja rakendada õiguskaitsevaldkonna direktiiv eri valdkondades. Seadus tegeleb eelkõige sellega, kuidas avaliku võimu esindajad võivad isikuandmeid töödelda.

Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega viiakse erinevatesse seadustesse sisse isikuandmete (artikkel 4 ja määruse põhjenduspunktid 26, 30, 35 ning 51) töötlemise juhtnöörid.. Töötlemisel peab olema eesmärk, mille sätestamine aitab kaitsta andmesubjekti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, võimaldades andmesubjektil hinnata, kas tema isikuandmeid töödeldakse eesmärgipäraselt. Üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Üks olulistest muudatustest on ka see, et seaduses peab välja tooma vastutava andmetöötleja.

Samuti piiratakse seadusega andmete säilitamise aega, mis peab seadusemuudatuste kohaselt olema võimalikult lühike. Andmete säilitamistähtaja möödumisel andmed kustutatakse jäädavalt. Sellised meetmed aitab tagada, et isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui see on vajalik avaliku ülesande täitmiseks.

Samuti piiratakse teatud juhtudel ligipääsu registritele ja isikuandmetele, näiteks abieluvararegistri ja karistusregistri puhul. Kohtuistungi toimumise ja kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse kohta avaldatavate andmete hulgast jäetakse välja menetlusosaliste nimed, samas kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik kohtu veebilehel avaldatavate andmete põhjal tuvastada näiteks kuriteos süüdistatav isik või seostada muud tundlikud andmed konkreetse isikuga.

Seaduse praktiline mõju avaldub eelkõige avaliku sektori andmetöötlejatele, kes peavad tagama isikuandmete töötlemisel üldmääruse nõuete järgimise. Peamiseks seaduse sihtrühmaks on ministeeriumid ning ametiasutused, eriti andmebaaside ja registrite pidajad. Vähemal määral sätestab seadus ka muudatusi, mis avaldavad mõju erasektori ettevõtjatele. Täpsemad nõuded isikuandmete töötlemiseks kehtestati muuhulgas näiteks krediidiasutustele, makseasutustele, tervishoiuteenuste pakkujaile ning erakoolide pidajaile.

Sellised piirangud avaliku sektori andmetöötlusele kindlustavad paremini inimese eraelu puutumatuse õiguse kaitset. Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks (põhiseaduse § 26).

 

Tulumaksuseaduse § 11 muutmise seadus

Riigikogu võttis seaduse vastu 30. jaanuaril 2019. aastal ning seadus jõustub 1. juulil 2019.

Seadusega muudetakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 11 eesmärgiga eemaldada tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kinnitamise menetlemise protsessist asjatundjate komisjonilt soovituse küsimise kohustus. Muudatuse kohaselt saab Maksu- ja Tolliamet kinnitada tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja otsusega ka ilma asjatundjate komisjoniga konsulteerimata.

Seadust muudeti ka selliselt, et Maksu- ja Tolliamet peab teada andma tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamisest. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast otsuse tegemisele järgneva kalendrikuu 1. kuupäeval (TuMS § 11 lg 9). Varem sai taotluse esitada vaid kaks korda aastas ning Maksu-ja Tolliamet uuendas nimekirja samuti kaks korda aastas. Lühema tähtajaga saab taotlusi vastu võtta ning otsuseid teha seetõttu, et asjatundjate komisjoni kaasamine pole otsuse tegemisel enam kohustuslik. Seega tagab muudatus selle, et ühingute nimekiri oleks mõistlikult ajakohane.

[1] Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (795 SE). Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/667615bb-4a13-4a02-812f-550c5dedeef3/Raamatupidamise%20seaduse%20muutmise%20seadus

[2] K. Eller. Pandikirjaseadusest. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kaarel_eller._pandikirjaseadusest.pdf

[3] Pandikirjaseaduse eelnõu seletuskiri (760 SE) .Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3743e205-3f98-4312-9eed-122d5c76de8c/Pandikirjaseadus

 

Johanna Rähn
Advokaadibüroo LINDEBERG jurist

Artikkel on avaldatud ka Raamatupidamisuudistes.