Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Seaduste muudatused võeti vastu 13.12.2017 ning seadus jõustub 01.01.2018, osaliselt ka 01.01.2019 ja 01.01.2020. Enamike muudatuste eesmärk oli luua FIE-le äriühinguga sarnane maksuõiguslik keskkond ehk soodustada FIE-na tegutsemist, mistõttu keskendume muudatuste juures just neile, mis FIE-sid puudutavad.

Muudetakse kahjumite edasikandmise ja välisriigis teenitud ettevõtlustulu tulumaksuga maksustamise reegleid. Erinevate riikide erinevad maksustamispõhimõtted võivad luua olukorra, kus välisriigis tulu teeniv Eesti residendist FIE satub võrreldes kohaliku FIE-ga ebasoodsamasse olukorda. Seega täiendatakse TuMS § 14 lõikega 10, mille kohaselt ei maksustata välisriigis teenitud ettevõtlustulu  Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kaks tingimust: tulu on teenitud välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja tulu on olnud maksustatav ehk see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa.

TuMS § 33 lõike 1 teise lausega antakse FIE-le täiendav võimalus külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või meelelahutusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulude mahaarvamiseks (32 euro ulatuses kalendrikuu kohta). Ühtlasi kehtestatakse FIE-le tervise edendamise kulude ja töötajate lähetuse päevaraha ulatuses välislähetuses olles toitlustamiskulude mahaarvamise õigus (TuMS § 32 lg 6 ja § 33 lg 5).

Seadusega muudetakse paindlikumaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise reegleid, seda nii ajutise töövõimetuse perioodil kui ka kalendrikuu kestel FIE-na tegutsemise alustamisel. Esiteks täiendati SMS § 2 lg-t 5, kuhu lisati erandina ka FIE-dest alaealised ja täisealised noored, kelle põhitegevuseks on õppimine ja kes on nüüdsest samuti vabastatud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmisest. Lisaks, kuivõrd varasem SMS nägi ette FIE sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ja avansilise makse arvestamise alguse kuu täpsusega, siis uue SMS kohaselt arvestatakse seda sarnaselt töötajatega päevade järgi ehk kui FIE-na tegutsemist alustatakse kuu keskelt, siis ei arvestata algust antud kuu algusest, vaid hoopis kuupäevast.

Samuti muudetakse ettevõtlustulult sotsiaalmaksu tasumisel kehtestatud ülempiiri. Varasemalt kehtiv SMS § 2 lg 1 p 5 nägi ette, et FIE sotsiaalmaksu ülempiir on võrdne töötasu alammäära 15-kordselt aastasummalt arvutatud sotsiaalmaksuga. See oli aga seadusandja hinnangul väikeettevõtjate jaoks ebamõistlikult koormav, arvestades töötasu alammäära kiiret tõusu viimastel aastatel võrreldes keskmise töötasu üpriski konservatiivse kasvuga. Sestap langetati ülempiir 10-kordsele töötasu alammäärale, mis peaks vähendama FIE-de maksukoormust ja muutma FIE ettevõtlusvormina atraktiivsemaks.

Autoveoseadus

Riigikogu võttis 19.12.2017 vastu uue autoveoseaduse tervikteksti, mis jõustub 01.06.2018. Uue seaduse väljatöötamise eesmärgiks oli täpsustada nõudeid vedajatele ja ühtlustada tegevuslubade taotlemist. Lisaks taheti seadusega suurendada vedaja vastutust ning laiendada riikliku järelevalve teostaja õigusi.

Esiteks lihtsustatakse seadusega autoveoks vajalike dokumentide kasutamist, kuivõrd  autojuhtidel kaob kohustus kanda riigisisestel veosevedudel kaasas veo õigust tõendavaid dokumente (§ 30), sest nende olemasolu saab kontrollida riiklikest registritest. Autojuhil peab siiski kaasas olema isikut tõendav dokument, et andmeid saaks andmebaasist kontrollida, veose saatedokumendid võivad edaspidi olla ka elektroonilised. Siinkohal on oluline märkida, et antud muudatus kehtib just riigisisestel vedudel, väljaspool Eestit toimuvatel vedudel tuleks tegevusluba ja veoluba ja vajalikke muid dokumente siiski kaasas kanda, kuivõrd nende puudumisel võivad vedajat või juhti oodata välisriigis sanktsioonid.

Muudatustega suurendatakse ka vedaja vastutust, kuna tänasel päeval vastutab väärteomenetluses autoveoalaste rikkumiste eest üldjuhul autojuht isiklikult. Seaduse muudatusega saab selliseid rikkumisi käsitleda ka vedaja rikkumistena. Muudatused aitavad kindlustada liiklus- ja veoseohutust, sest vedaja hakkab otseselt tema korraldatud veoseveol toime pandud rikkumise eest ka vastutama ehk vedajatel on suurem motivatsioon tagada, et vedudel peetakse kinni nõuetest.

Ühtlasi annab seadus politseile õiguse taotleda aresti autojuhtidele, kes on jätnud korduvalt eelnevate raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud rahatrahvid tasumata ning on toime pannud uue raske autoveoalase rikkumise. See muudatus peaks motiveerima just välisriigi autojuhte neile määratud trahve tasuma, kuivõrd kehtiv õigus ei võimalda täitemenetluses sellistelt juhtidelt võlgu välja nõuda, mistõttu jäetakse need enamasti tasumata. Samas ei ole seaduses otsesõnu märgitud, et aresti saaks taotleda ainult korduvate rikkumiste puhul, selline põhimõte on välja toodud vaid eelnõu seletuskirjas. Seaduse tasandil on üksnes lisatud süüteokoosseise ja mõningate juures on välja toodud aresti kohaldamise võimalikkus. Eelduslikult kohaldab politsei seadust siiski seadusandja tahtega kooskõlas ja ei hakka iga rikkumise järel juhi aresti taotlema.

Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seadus

Seadus võeti vastu 06.12.2017 ja jõustub 01.01.2018. Seaduse eesmärgiks on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseaduse §-dega 12, 31 ja 32.

11.05.2017. a tegi Riigikohus tsiviilasjas nr 3-4-1-17-16 otsuse, kus kohus selgitas, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p 4 ja töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 on põhiseadusega vastuolus, kuivõrd need jätsid töise sissetuleku kaotanud kindlustatu ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist ainuüksi põhjusel, et ta on äriühingu juhatuse liige, sama seisukohta on varasemalt jaganud ka õiguskantsler. Sellest tulenevalt tunnistati sätted kehtetuks ja oli vajadus TTTS ja TKindlS põhiseadusega kooskõlla viia.

Muudatustega sätestatakse põhitöö kaotanud äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimuste erisused, et võimaldada tal saada abi uue töö leidmisel ja töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust (TTTS § 6 lg 5 p 4) seda eeldusel, et talle ei maksta tasu ja ta vastab TKindlS sätestatud hüvitise saamise tingimustele.

Võrdse kohtlemise eesmärgil muudetakse seadusega ka FIE ja tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvelevõtmise tingimusi (TTTS § 6 lg 5 ja 5¹). FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa on MKS § 20² lg 2 kohaselt isik, kes osaleb FIE ettevõtte tegevuses ning kellel ei ole FIE-ga sõlmitud ühtegi lepingut. FIE abikaasa saab töötuna arvele võtta üksnes siis, kui FIE ettevõtte tegevus on peatatud.

Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Riigikogu võttis seaduse vastu 06.12.2017 ning see jõustub osaliselt 01.03.2018 ja 01.09.2019 ning lõplikult 01.07.2020. Seaduse eesmärgiks on muuta vanemahüvitise skeemi paindlikumaks, luua paremad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustada hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel.

Muudatustega pikendatakse isapuhkust seniselt 10-lt päevalt 30-le (TLS § 60 lg 1, jõustub 2018) ja isadele antakse täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele (PHS § 33 lg 2, jõustub 2020). Vanematel võimaldatakse vanemahüvitist välja võtta kolme aasta jooksul, mis peaks pakkuma suuremat paindlikkust.

Ühtlasi muudetakse vanemahüvitisega samal ajal tulu teenimise korral vanemahüvitise vähendamise arvutuskäiku nii, et hüvitist ei vähendata juhul, kui isik teenib alla pooleteisekordse keskmise palga ulatuses sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (PHS § 42 lg 1, jõustub 2018). Sellega soovitakse toetada lapsevanema soovi jätkata töötamist ka vanemahüvitise saamise perioodil.

Helena Noot
Advokaadibüroo LINDEBERG jurist

Artikkel on avaldatud lühendatud kujul Raamatupidamisuudistes