Tsiviilõiguses ei saa õiguste piiramine toimuda karistamise eesmärgil. Meede peab pigem olema tõkend, mis sunnib võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma. Kohus ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Nt on kohus leidnud olukorras, kus töötamiseks oli juhtimisõigus oluline, et juhtimisõiguse piiramine ei aita kuidagi kaasa elatise sissenõudmisele. Kohus leidis, et kui võlgnik kaotab töö, väheneb võimalus elatise maksmiseks ning kuivõrd võlgnik oli ka madala haridustasemega ning puudusid muud oskused, siis avaldaks juhtimisõiguse piiramine vastupidist mõju.

Selleks, et juhtimisõigust piirata, peab kohtutäitur esitama maakohtule avalduse. Kohtutäitur saab kohtule teha avalduse juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

• tegemist on perioodilise elatisnõudega – õigusi ei saa piirata, kui vanem täidab käesoleval hetkel igakuist elatise maksmise kohustust, kuid varasematest aegadest on tekkinud elatise võlgnevus. Seega tuleks alati kontrollida, kas täitemenetluses täidetakse ka perioodilist elatist või on avaldus tehtud vaid võlgnevuse sissenõudmiseks;
• vanem ei ole kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist tasunud – seejuures tasub tähele panna, et seadus kasutab sõna „korrapäraselt“, mitte nõuetekohaselt ega ka nõutud ulatuses. Seega tuleb igal juhul sisustada, milles korrapäratus seisneb;
• kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt;
• sissenõudja peab olema andnud nõusoleku õiguste piiramiseks;
• kohtule tehtud avaldusele peab olema eelnenud võlgniku nõuetekohane hoiatamine. Vastava hoiatuse peab olema võlgnikule teinud ja kätte toimetanud kohtutäitur. Hoiatuse saab teha, kui elatist pole kahe kuu jooksul korrapäraselt makstud. Hoiatus kehtib 2 aastat.
• kohtutäitur on veendunud, et puudub mõjuv põhjus või antud põhjus pole piisav elatise mittemaksmiseks ning juhtimisõiguse piiramine ei ole ebaõiglane võlgniku või tema ülalpeetavate suhtes.

Võlgnikul on juhtimisõiguse piiramise vältimiseks eelkõige kaks vastuväidet:

1) põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus – siinkohal tuleb hinnata, kas võlgnik oleks suuteline elatist maksma, kas ta varjab oma sissetulekuid jne. Kindlasti omab tähtsust see, kui kaua on elatis maksmata ning kas kogu perioodi jooksul on esinenud mõjuv põhjus. Üldreeglina on keeruline leida pikaajalist mõjuvat põhjust, miks mitte elatist tasuda. Samas pole see kindlasti välistatud ja esineb olukordades, kus kohustatud vanem on nt pikemat aega voodihaige, pole suuteline sissetulekut teenima ja töötama vms;

2) põhjendada, et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Juhtimisõiguse piiramise ebaproportsionaalsust on põhjendatud sellega, et see on vajalik töökoha säilitamiseks või uuele töökohale asumisel. Kui selline põhjendus on jäänud liiga hüpoteetiliseks, pole kohtud pidanud seda piisavaks, küll aga on see põhjendus olnud piisav olukorras, kus kohtule on esitatud reaalne tööleping. Samuti on juhtimisõiguse piiramist peetud ebaproportsionaalseks, kui see kahjustab teiste alaealiste laste huve, nt lastel pole võimalik ilma vanema transpordita jätkata oma huvitegevuste ja koolis käimisega või ka suhtluskorda täita. Ebaõiglaseks ei ole peetud olukorda, kus juhtimisõigust on vajalik säilitada, et suhelda oma töövõimeliste vanematega, kus liikumist sihtkohtade vahel on võimalik edukalt korraldada ühistranspordiga jms.

Lisaks on võlgnikul võimalik tasuda ka 2 kuu elatis, saavutada sissenõudjaga kokkulepe ja asuda seda täitma, mis samuti välistab õiguse piiramise. Küll aga tuleb ka edasiulatuvalt oma kohustust täita, vastasel juhul tekib uuesti olukord, kus on õigustatud avalduse esitamine juhtimisõiguse piiramiseks.

Merili Laansoo
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Advokaadi selgitus on avaldatud Postimehe veebilehel.