Rahvusvahelise lapserööviga on üldjuhul tegemist siis, kui alla 16-aastane laps võetakse vanema juurest ära ja viiakse teise riiki või teda hoitakse seal loata kinni. Lihtsustatult öeldes tekivad lapserööviga seotud vaidlused enamasti siis, kui üks vanem viib alaealise lapse teise riiki ilma teise vanema nõusolekuta. Kõige tüüpilisemad elulised näited sellisest olukorrast on need, kus üks vanem soovib lapsega teise riiki kolida või reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Just seetõttu on rahvusvahelise lapseröövi toimepanijaks enamasti teine lapsevanem.

Ühise hooldusõiguse korral on vaja mõlema vanema nõusolekut

Selleks, et üks lapsevanem saaks seaduslikult lapsega teise riiki kolida, on ühise hooldusõiguse korral vajalik teise vanema nõusolek või kohtumäärus, mis piirab teise vanema hooldusõigust selles küsimuses. Seega sõltub nõusoleku vajadus alati konkreetse pere hooldusõiguslikust olukorrast – olgu eesmärgiks kolimine või reisimine välismaale.

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, on lapse viimiseks välismaale vajalik mõlema vanema nõusolek. Juhul kui üks vanem keeldub nõusolekut andmast, on võimalik pöörduda kohtusse, et taotleda nõusoleku asendamist kohtumäärusega. Kui aga lapse elu- ja viibimiskoha osas on ainuhooldusõigus (või ainuotsustusõigus) ainult ühel vanemal, piisab lapse välismaale viimiseks üksnes selle vanema nõusolekust.

Nõusolek tuleb korrektselt vormistada

Enne reisimist või kolimist tuleb kindlasti välja selgitada, millised vorminõuded kehtivad siht- ja transiitriikides. Nõusoleku korrektne vormistamine on väga oluline, sest see aitab vältida alusetuid süüdistusi lapseröövis. Näiteks riigis, kus nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud, ei pruugi lihtkirjalik nõusolek anda vajalikku õiguslikku alust.

Kui lapsevanemal, kelle nõusolek lapsega välismaale minekuks puudub, on teave, et teine vanem plaanib lähiajal lapsega Eestist lahkuda, siis selle takistamiseks on tal võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda esialgset õiguskaitset. Selle abil saab kohtult lahendi, millega keelatakse lapsega riigist lahkumine ilma mõlema vanema kirjaliku nõusolekuta.

Lapse riigist lahkumist ei saa täielikult välistada

Kui kohus on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldanud ja teinud vastava lahendi, tuleks järgmise sammuna pöörduda asutuse poole, mille kaudu lapsega reisimine toimub. Enamasti on selleks politsei- ja piirivalveamet, aga kui on teada, kust riigist lahkumine peaks toimuma (nt konkreetne lennujaam või sadam), on soovitatav edastada kohtumäärus ka vastavale piiripunktile.

Tuleb arvestada, et Euroopa Liidus kehtib vaba liikumine ning avatud piiride tõttu ei saa ka kõigi meetmete rakendamisel täielikult välistada lapse riigist lahkumist. Samuti on oluline mõista, et Eestis ei käsitleta lapseröövi kriminaalkuriteona, mistõttu ei saa politsei sellesse juhtumisse süüteomenetluse raames sekkuda.

Kohtumenetlus lapse asukohariigis

Juhul kui üks vanem on viinud lapse õigusvastaselt välismaale ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta, on teisel vanemal õigus taotleda lapse tagastamist justiitsministeeriumi kaudu. Enne kohtumenetluse alustamist püütakse jõuda kokkuleppeni lapsega lahkunud vanemaga – näiteks suunatakse pooled perelepitusse, et leida võimalus lapse vabatahtlikuks tagasitoomiseks kohtuväliselt. Kui kohtuväline kokkulepe ei ole võimalik, algatatakse lapse tagasitoomiseks kohtumenetlus lapse asukohariigis.

Selleks, et vältida teadmatusest rahvusvahelise lapseröövi toimepanekut, peab vanem olema hästi kursis hooldusõigusliku olukorraga ning teadma nii enda kui ka teise vanema hooldusõiguse ulatust. Just sellest sõltub, kelle nõusolekut on vaja lapsega välismaale reisimiseks. Samuti tuleb tähelepanelikult järgida, milliseid vorminõudeid esitavad erinevad riigid kõnealusele nõusolekule.

Kristina Ivanova
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Artikkel on avaldatud finants- ja õigusajakirjas RUP