07.10.2026

Advokaadibüroo LINDEBERG partner ja vandeadvokaat Aldo Vassar andis intervjuu Virumaa Teatajale, kus analüüsis võimalusi telefonikelmide vastu võitlemiseks.

Aldo rõhutas enda intevjuus, et kõige tähtsam on meeles pidada: tänapäeval ei ole tuttav hääl enam piisav tõend. Tehisintellekti abil saab häält matkida ja petturid võivad kasutada ka internetist või sotsiaalmeediast leitud infot.

Kõige kindlam kontroll on kõne katkestada ja helistada ise tagasi inimese tavapärasele telefoninumbrile. Kui väidetav laps või lapselaps helistab tundmatult numbrilt, nutab, räägib segaselt või ütleb, et tal on kiire, tuleks ikkagi kõne lõpetada ja võtta temaga ühendust teisel kanalil: tema teadaoleval numbril, videokõnega, sõnumiga või teise pereliikme kaudu.

Kõige tüüpilisemad lood on seotud hirmu ja ajasurvega. Näiteks öeldakse, et laps või lapselaps on sattunud liiklusõnnetusse, vajab kiiresti ravi, on politseis, vajab advokaati või peab kohe maksma mingi summa, et «asi hullemaks ei läheks». Eestis on politsei kirjeldanud juhtumeid, kus inimestele väideti, et lähedane sattus õnnetusse ja ravi eest tuleb tasuda, ning raha järele saadeti isegi kuller koju.

Lisaks on Eestis levinud petukõned, kus esinetakse panga, politsei, tervisekassa, Omniva või muu asutusena. Tihti kasutatakse mitmeastmelist skeemi: kõigepealt helistab näiteks «postifirma» või «tervisekassa», hiljem helistab «pank» või «politsei» ja väidab, et esimene kõne oli pettus ning nüüd tuleb kiiresti kontot kaitsta. Tegelik eesmärk on saada inimene sisestama Smart-ID või mobiil-ID PIN-koode, avaldama isikukoodi, pangakaardi andmeid või andma üle sularaha.

Loe lisaks: Virumaa Teataja