Advokaat Merili Laansoo arvamus: Kui vaimse tervise kriisi ei peatata on löögi all põhiõigused.

Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat Merili Laansoo kommenteerib ajalehes “Postimees”, et vaimse tervise kriisist rääkides jääb tähelepanuta oluline fakt: vaimne tervis ei ole pelgalt sotsiaalne või meditsiiniline küsimus, vaid põhiseaduslik õigus, mille tagamata jätmine tähendab seaduse rikkumist.
Vaimse tervise kriisi iseloomustavad üldised numbrid on kõnekad ja sünged. Tervise Arengu Instituudi andmetel on psüühikahäire diagnoositud veerandil täiskasvanud elanikkonnast. Alates 2024. aastast vajas psühhiaatrilist konsultatsiooni üle 102 000 inimese, neist enam kui 30 000 esimest korda. Aastatel 2020–2025 on Eestis enesetapu teinud 1062 inimest, neid on oluliselt rohkem kui liikluses või tulekahjudes hukkunuid. Samal ajal abi kättesaadavus halveneb. Psühhiaatrite hulk väheneb. Tallinnas ja Tartus on vaba psühhiaatri aega leida pea võimatu ning väiksemates linnades ulatuvad ooteajad mitmete kuudeni. Tasuta psühholoogilist abi on äärmiselt raske saada.
Need ei ole pelgalt statistilised näitajad, vaid tuhanded isiklikud tragöödiad, kus inimene on jäetud oma murega üksi. Iga pika ooteaja taga on inimene, kelle kannatused süvenevad ja kelle põhiseaduslik õigus tervise kaitsele ei pruugi olla piisavalt tagatud.
Loe pikemalt ajalehest “Postimees”