Krüptorahal puudub eriregulatsioon

Erinevalt väärtpaberitest, mida käsitatakse tulumaksuseaduses (TuMS) finantsvarana, käsitatakse krüptoraha lihtsalt varana. See tähendab, et krüptoraha maksustamisel puudub eriregulatsioon ning selliselt erineb krüptorahaga tehtud tehingute maksustamine oluliselt näiteks aktsiatega tehtud tehingute maksustamisest.

Aktsiate puhul on võimalik kasutada investeerimiskonto süsteemi ning võtta maksustamisel arvesse võõrandamistehinguid, mille tulemusel saadi kahju. Investeerimiskonto on eraldi arvelduskonto, millel olevat raha investor kasutab üksnes tehingute tegemiseks väärtpaberitega. Kui investor on loonud omale investeerimiskonto, sidunud selle oma väärtpaberikontoga ja ostnud väärtpabereid investeerimiskontol oleva raha eest, laekub nende väärtpaberite võõrandamisest saadud summa investeerimiskontole. Investeerimiskonto süsteem võimaldab saadud kasult või tulult tulumaksukohustust edasi lükata. Maksukohustus tekib alles siis, kui investeerimiskontolt kantakse välja rohkem kui sinna on raha sisse kantud.

Krüptorahade puhul eraisikust investoril sellist tulumaksukohustuse edasilükkamise võimalust ei ole ning maksustamine toimub tehingupõhiselt. Eraisikul võib krüptorahasse investeerimisel tekkida kasu kolmel juhul: krüptoraha vahetatakse tavaraha vastu; krüptoraha vahetatakse krüptoraha vastu; krüptoraha eest soetatakse kaupu või teenuseid. Kasu leitakse iga tehingu puhul krüptovaluuta müügihinna ja ostuhinna ehk soetusmaksumuse vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava krüptovaluuta ostuhinna vahena. Deklareerida tuleb vaid need müügi- või vahetustehingud, millest saadi kasu ning iga võõrandamistehingut vaadatakse eraldi maksuobjektina. Kahju saanud tehinguid maksustamisel arvesse ei võeta.

Näiteks on investor eraisikuna ostnud omale 20 000 euro eest bitcoin’i, 1500 euro eest ethereum’i  ja 80 euro eest litecoin’i. Investor müüb poole aasta pärast bitcoin’i 18 000 euro eest, ethereum’i 2200 euro ja litecoin’i 100 euro eest maha ning kannab oma krüptorahakotist oma pangas olevale arvelduskontole välja 1000 eurot. Siinjuhul ei võeta arvesse seda, et investori väljamakse ei ületa ta sissemakset, sest krüptorahakotti ei saa pidada investeerimiskontoks. Samuti ei võeta arvesse seda, et investor on kokkuvõttes kahjumis (bitcoin –2000, ethereum + 700, litecoin + 20, s.o -1280 eurot kahjum). Investor peab tasuma tulumaksu oma kasumlikelt tehingutelt ehk ethereum’i müügist 700-lt eurolt ja litecoin’i müügist 20-lt eurolt ning bitcoin’i tehingut deklareerima ei pea. Isegi, kui investor midagi oma krüptorahakotist pangakontole välja ei kanna või teeb platvormil kasumlikke tehinguid krüptost krüptosse, tekib siiski iga tehingu pealt maksukohustus.

Arusaadavalt ei ole selline süsteem eraisikust investorile kuigi soodne. Samuti muudab see suure tehingutemahu puhul arvestuse pidamise küllaltki keeruliseks ja koormavaks. Ainsa erandina lubab Maksu- ja Tolliamet olukorras, kus tehingute maht on väga suur, deklareerida kasumlike tehingute soetusmaksumuse ja müügihinna koondsummana. Siiski eeldab see, et isikul on vajadusel olemas MTA-le esitamiseks ka loetavas vormis tehingupõhine arvestus, mille alusel kujunes deklareeritud summa ehk tegemist on pelgalt võimalusega täita deklaratsiooni lihtsustatult.

Millal ei teki deklareerimiskohustust?

Seejuures ilmneb krüptoraha maksustamise regulatsiooni puhul huvitav nüanss. Nimelt ei teki isikul deklareerimiskohustust, kui ta võõrandab töötasuna saadud krüptoraha, mis on tööjõumaksudega maksustatud.

Kui isik investeerib tööjõumaksudega maksustatud krüptoraha edasi ning saab investeerimisest kasu, siis tuleb kasumlikud tehingud ikkagi deklareerida. Kui aga isik lihtsalt hoiab krüptorahas saadud töötasu, millelt on tööjõumaksud tasutud, siis deklareerimiskohustust ei teki. Tulumaksuseadus ei sätesta piiri, millal krüptoraha hoiustamine muutub investeeringuks. Näiteks kui isik saab palgatuluna 1 bitcoin’i, võtab tarbimisse 0,5 bitcoin’i ning jätab ülejäänud 0,5 bitcoin’i krüptorahakotti seisma, ei käsitle MTA seda kui investeerimist. Seega isegi, kui seisma jäänud bitcoin’i väärtus ajas kasvab ning isik vahetab selle kasumlikult tavavaluuta vastu näiteks alles poole aasta pärast, ei teki sellelt tehingult tulumaksukohustust, sest tegemist on tööjõumaksudega maksustatud krüptorahaga, olgugi, et võõrandamistehing ise on kasumlik. Sama loogika kehtib ka olukorras, kus eraisik saab krüptorahas nt dividende, üüritulu, intresse vm maksustatavat tulu, millelt maksetegija on olenevalt tulu liigist vastavad maksud tasunud.

Seega leidub justkui pääsetee keerulisest ja koormavast deklareerimiskohustusest ja ebasoodast maksustamise regulatsioonist neile krüptoinvestoritele, kes ei soovi krüptorahadega pidevalt kaubelda ega investeerida krüptorahadesse äriühingu kaudu, vaid soovivad soetada krüptorahasid pikaaegse investeeringu eesmärgil eraisikuna.

Olukord võib muutuda keeruliseks, kui töötasuna saadud krüptoraha seguneb krüptorahakotis investeeringu eesmärgil soetatud krüptorahaga, mistõttu oleks mõistlik hoida töötasuna saadud krüptoraha eraldi rahakotis. Töötasu saamisel krüptorahas võib  problemaatiliseks osutuda ka asjaolu, et maksustamise seisukohast MTA küll kinnitab sellist võimalust, kuid töölepinguseaduse (TLS) kohaselt makstakse töötasu rahas. Krüptoraha ei saa käesoleval ajal pidada rahaks TLS tähenduses ning töötasu krüptorahas maksmise korral rikub tööandja tõenäoliselt TLS regulatsiooni. Eelduslikult ei teki probleeme, kui pooltel on sellekohane selge kirjalik kokkulepe ning tööandja tasub korrektselt tööjõumakse, kuid puudub praktika, kuidas laheneks olukord näiteks töösuhte lõppemisel töötasu nõude vaidluse korral.

Oluline on ka tähele panna, et krüptorahaga seonduvad regulatsioonid on pidevas muutumises ning kohtupraktikat on vähe, mistõttu käesolevas artiklis esile toodud maksustamise nüansid ei pruugi enam näiteks aasta pärast olla samasugused. Sellest tulenevalt on igale investorile soovituslik enne investeerimisotsuste langetamist kontrollida info üle ning vajadusel ka nõu küsida. Kui tuvastatakse, et maksukohustused on osaliselt jäänud täitmata, on maksukohustuse suurus võimalik määrata maksuhalduril, millisel juhul lisandub määratud maksukohustuse summale intress 0,06% päevas. Samuti on maksudest kõrvalehoidumise puhul isikut võimalik olenevalt varjatud maksukohustuse summast võtta vastutusele väärteokorras või kriminaalkorras.

Regulatsioon tuleks üle vaadata

Kokkuvõttes võib asuda seisukohale, et hetkel kehtiv krüptoraha tehingute maksustamise regulatsioon tasuks seadusandjal üle vaadata. Regulatsiooni keerukuse tõttu saab pidada tõenäoliseks, et arvestatav osa krüptoinvestoreid jätavad oma tehingud deklareerimata või deklareerivad ebaõigesti, mistõttu võib investoreid ähvardada oht vastutusele võtmise ees ning lisaks jäävad ka riigile maksud laekumata.

Regulatsioon on eraisikust investorile liigselt koormav ja ebasoodne. Krüptoraha puhul on keeruline näha võimalust kasutada aktsiatega sarnast investeerimiskonto süsteemi, kuivõrd investeerimiskonto kasutamise eelduseks on, et tegemist oleks finantsvaraga ja see soetatakse krediidiasutuses, mida krüptorahakoti teenust pakkuvad äriühingud ei ole.

Samas saab krüptoraha soetada ka LHV panga vahendusel. Võimalik, et tulevikus hakkavad teisedki pangad sellist võimalust pakkuma, mistõttu võiks panga vahendusel soetatud krüptoraha puhul investeerimiskonto süsteemi lubamist kaaluda. Igal juhul võib mõistlikuks pidada seda, et krüptoinvestor saaks sarnaselt väärtpaberi tehingutele maksustamisperoodil krüptoraha võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil võõrandamisest saadud kahju.

Kirke Vaino
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Arvamusartikkel on avaldatud Delfi Ärilehes