Tänavu on selle huvilisi kindlasti rohkem kui varem. Näiteks viimasele majanduskriisile eelneval viiel aastal kasvas Eestis siseriiklik faktooringukäive keskmiselt 2,25% aastas. Majanduskriisile järgneval viiel aastal kasvas see keskmiselt 26% aastas. Seetõttu peatumegi lühidalt sellel, mis on faktooring ja millele selle puhul tähelepanu pöörata.

Mis on faktooring?

Kõige lihtsam ja tavapärasem faktooring on see, et ettevõtja müüb maha enda nõude mõne oma kliendi vastu. Teisisõnu, klient peaks maksma näiteks ettevõtja arve summas 10 000 eurot 60 päeva pärast, aga ettevõtja ei kannata nii kaua oodata ja võõrandab selle 9900 euro eest finantseerijale, kes siis ise ootab. Selline faktooringumudel on üsna levinud ja tihtilugu on selle lisatingimus nn tagasiostukohustus. Ehk et kui klient siiski arvet tähtaegselt või mingi perioodi jooksul ei tasu, peab ettevõtja selle tagasi ostma esialgse väärtuse hinna ja lisanduva intressiga.

Ülaltoodud faktooringulahenduse kõrval on ka teisi võimalusi. Näiteks see, et tagasiostukohustust ei ole või et ettevõtjale antakse hoopis krediiti ja tema kliendid kohustuvad maksma kõik arved otse faktooringuteenuse pakkujale ning faktooringupakkuja tegeleb siis ise arvete sissenõudmise ja raamatupidamisega. Samuti on võimalik, et ei anta mitte krediiti, vaid et lihtsalt ostab faktooringuteenuse pakkuja kõik ettevõtja arved ära. Juriidilisest aspektist on tähtis see, et tegu on sellise nõudega, mis on tekkinud ettevõtja majandus- või kutsetegevuses teenuse osutamise või eseme müügi tulemusena – kahjunõudeid vms faktoorida ei saa.

Põhiline eelis, mis faktooringu tulemusel tekib on see, et ettevõtja ei pea ootama pikkade maksetähtaegade järel. Eestis on keskmine arvete maksetähtaeg ca 45 päeva ning see tähendab, et ettevõtjal peab olema piisavalt varusid, et ooteaja jooksul maksta palgad, soetada tooraine, tasuda rendi- ja teenusekulud jne. Eestis on faktooring kusjuures üsna levinud – 2018. aastal rahastati ligikaudu 14% Eesti SKT aluseks olevatest tehingutest läbi faktooringu.

Nõude loovutamisest teatamine

Faktooringu üheks põhiliseks osaks on see, et ettevõtja loovutab enda nõude kolmandale isikule, kellele siis klient kohustub selle tasuma. Kuid ka siin on nüansse. Nõude loovutamine võib toimuda viisil, et klienti teavitatakse sellest või ei teavitata. Esimesel juhul annab ettevõtja või faktooringu pakkuja ise kliendile teada, et temale väljastatud arve tuleb maksta otse faktooringu pakkujale. Teisel juhul aga mingit teavitust ei ole ja tihtilugu märgitakse arvele ettevõtja arvelduskonto numbri asemel lihtsalt faktooringu pakkuja arvelduskonto number.

Üldreeglina on nõude loovutaja kohustatud teatama võlgnikule (enda kliendile) nõude loovutamisest. Nõude loovutamisest teavitamine toob kliendi jaoks kaasa konkreetse kohustuse – arve tuleb igatahes maksta sellele isikule, kellele nõue loovutati, nn uuele võlausaldajale. Juhul kui klienti on teavitatud nõude loovutamisest, aga klient maksab selle ikkagi esialgsele võlausaldajale, siis võib uus võlausaldaja nõuda kliendilt ikkagi arve endale tasumist. Seda isegi juhul, kui see tähendaks kliendi jaoks ühe arve topelt maksmist. Lihtsustatult öeldes, loetakse, et klient tasus arve valele isikule ja see ei vabasta teda kohustustest uue võlausaldaja ees.

Põhiline, mille klient peaks endale kõrva taha panema, on see, et kui tema vastu olev arve või nõue on loovutatud, siis esialgsel võlausaldajal ei ole enam õigust anda talle juhiseid millal või kuhu arve tasuda. Kui esialgne võlausaldaja ilmub mingi hetk välja ja palub, et loovutatud arve ikkagi otse talle tasutaks, siis oleks mõistlik alati pöörduda faktooringupakkuja poole ja paluda kinnitada, et nõue on loovutatud tagasi esialgsele võlausaldajale. Vastasel juhul võib klient langeda ise ohvriks ja maksta arve topelt. Siis on muidugi alati võimalik nõuda ühe makse tagastamist sellelt, kellele sooritati alusetu makse.

Muude õiguste üleminek

Nõude loovutamise korral lähevad üldreeglina sellega kaasa ka nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Kaasaminevate tagatiste puhul on lihtsaimaks näiteks käendus. Ehk et kui keegi on käendanud kohustuse täitmist ja kohustus jäetakse täitmata, siis on ka uuel võlausaldajal õigus nõuda käendajalt kohustuse täitmist. Samas võivad näiteks käendaja (või muu tagatise andnud isik) või võlgnik ja esialgne võlausaldaja leppida kokku selles, et tagatis (näiteks käenduskohustus) ei lähe nõude loovutamise korral kaasa ning selline kokkulepe on lubatav ja sellega peab arvestama ka uus võlausaldaja.

Oluline on teada, et viiviste, intresside ja leppetrahvide küsimise õigus läheb samuti uuele võlausaldajale. Seda tuleb kindlasti meeles pidada, kui arve tasumisega on viivitatud ning esialgne võlausaldaja läheb ise kliendilt viiviseid või leppetrahvi küsima. Kui arve loovutati faktooringu pakkujale, siis on ikkagi temal õigus neid küsida ja makstes need esialgsele võlausaldajale, võib klient taas riskida topelt maksmisega.

Tasaarvestamine

Iseenesest on võimalik nõuet tasaarvestada ka siis kui see kuulub uuele võlausaldajale, näiteks faktooringu pakkujale, aga seda teatud piirangutega. Kui klienti on juba teavitatud, et tema vastu olev nõue on loovutatud uuele võlausaldajale, siis ei saa ta seda tasaarvestada nõudega, mille ta ise omandab hiljem kelleltki teiselt. Silmas peetakse eelkõige seda, et klient ei saa kasutada tasaarvestamiseks sellist nõuet, mille pidanuks algupäraselt maksma esialgne võlausaldaja kellelegi kolmandale ja mille klient on pärast loovutamisest teadasaamist omandanud.

Samuti, kui klient on teadlik, et tema vastu olev nõue on loovutatud, ei saa ta uuele võlausaldajale loovutatud nõuet tasaarvestada sellise nõudega, mis muutub sissenõutavaks hiljem. Näiteks kui loovutatud arve maksetähtpäev on 01.02.2021, siis seda ei saa tasaarvestada arvega, mille maksetähtpäev on 02.02.2021. Seda muidugi eeldusel, et klient teadis, et 01.02.2021 tähtajaga arve oli loovutatud. Eeltoodu osas on oluline silmas pidada sedagi, millal muutuvad nõuded sissenõutavaks. Kui vastastikuste lepingute puhul ei ole maksmise tähtpäeva kokku lepitud, siis muutub tasunõue sissenõutavaks 30 päeva möödumisel arve väljastamisest, kauba või teenuse üleandmisest või ülevaatamisest.

Lauri Talumäe
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat

Artikkel on avaldatud Raamatupidamisuudiste veebilehel.