Konkurentsitingimused kütusesektoris paranevad. Riigikogu võttis märtsis vastu käibemaksuseaduse muudatused ja aprillis vedelkütuse seaduse muudatused, mõlema seaduse eesmärk on muu seas ka maksupettuste vähendamine. Liiklusseaduse muudatused aga peaksid suurendama maanteetranspordi efektiivsust.

Käibemaksuseaduse muudatused

Riigikogus võeti 4. aprillil 2018. aastal vastu käibemaksuseaduse muutmise seadus. Seadusemuudatused jõustuvad osaliselt 1. mail 2018 ja osaliselt 1. oktoobril 2018. Muudetakse nii pöördmaksustamisega seotut kui ka kinnisvaratehingute maksuvabastuse piiranguid.

Muudatustega eemaldatakse pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade loetelust teatud klassi kuuluvad metalltooted (käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS) § 41¹ lg 2 punkt 5), mille puhul ei ole täheldatud maksupettusi (nt vihmaveetorud, keevitusvardad). Olulise muudatusena tekib pöördmaksustamisel käibemaksu tasumise kohustus müüja asemel ostjal (KMS-i § 41¹ lg 5), kuid üksnes juhul, kui kauba soetaja on käibemaksukohustuslane. Need muudatused hakkavad kehtima juba 1. mail.

Kinnisvaraga seotud muudatused jõustuvad aga oktoobris. Kehtiva seaduse järgi on ehitamiseks kavandatud maatükk detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus, kuid mõnikord ehitatakse ka nendele maatükkidele, millel pole detailplaneeringut. Seega sätestatakse KMS-i § 2 lg 3 punktis 1  ehitusmaa mõiste, mis hakkab omakorda asendama KMS-i § 16 lg 2 punktis 3 krundi mõistet ehk alates oktoobrikuust ei kohaldata maksuvabastust ka kinnisasjale, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrk või -rajatis, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt. Sätted mõjutavad ettevõtetevahelisi kinnisvaratehinguid.

Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Riigikogu võttis 14. märtsil 2018 vastu vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muudetakse ka maksukorralduse seadust. Seadus jõustub 1. veebruaril 2019, kuid osaliselt juba 1. augustil 2018 ja 1. novembril 2018. Seaduse eesmärk on vähendada maksupettusi, suurendada maksulaekumisi, parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris, edendada elektroonilist asjaajamist ning vähendada ebakvaliteetse kütuse kättesaadavust.

Muudatustega sätestatakse piirang, mille kohaselt võib kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb siiski õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga (vedelkütuseseaduse (edaspidi –VKS) § 4⁴ lg 2¹).

Seadusega parandatakse elektroonilist asjaajamist maksu- ja tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. VKS-i §-ga 5¹ sätestatakse õiguslik alus kütuse käitlemise andmekogu (edaspidi – KKS) asutamiseks. KKS võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle e-keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja maksu- ja tolliametile vedelkütuse aruannet esitada. KKS-i vastutav töötleja on maksu- ja tolliamet.

Samuti sätestatakse maksukorralduse seaduse §-ga 25⁹ laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (LAAK). LAAK-i eesmärk on maksu- ja tolliametile reaalajas kütuse laotoimingute andmete kättesaadavaks muutmine.

Liiklusseaduse § 34¹ täiendamise seadus

Riigikogu võttis liiklusseaduse muudatused vastu 4. aprillil 2018 ning seadus jõustub 1. juulil 2018. Muudatuste eesmärk on suurendada maanteetranspordi efektiivsust, laiendades erivedude tegemise võimalust. Edaspidi laienevad töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud reeglid seega ka teistele veoliikidele.

Kehtima hakkava liiklusseaduse § 34¹ lg 8 lubab üldistest nõuetest suurema massiga veokitega teha erivedusid kõikide jagatavate veoste vedamiseks, eeldusel et erivedu teostatakse Euro V või vähem saastatavasse heitgaasi klassi kuuluva sõidukiga ja sõiduki teljed, välja arvatud pööratavate ratastega teljed, on varustatud paarisratastega. Samuti ei tohi autorongi tegelik mass ületada 3-teljelisest vedukist ja 3-teljelisest haagisest koosneval autorongil 48 000 kilogrammi või 3-teljelisest vedukist ja vähemalt 4-teljelisest haagisest või 4-teljelisest vedukist ja vähemalt 3-teljelisest haagisest koosneval autorongil 52 000 kilogrammi.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Riigikogu võttis 14. märtsil 2018 vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Muudatused jõustusid 15. aprillil 2018, mõned väheolulised muudatused jõustuvad mais ja juulis. Seaduse eesmärk on aidata 16-26-aastaseid noori, kes ei õpi, tööta, otsi tööd ega viibi muul mõjuval põhjusel tööturult eemal ning vajavad riigi aktiivset tuge olukorra parandamiseks.

Välja töötatakse noorte aitamiseks IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Tänu sellele saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle tuge haridusellu või tööturule naasmiseks. Selleks täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust ja lisatakse seadusesse uus säte § 15¹.

Sisuliselt töötleb kohaliku omavalitsuse üksus potentsiaalselt abivajavate noorte isikuandmeid ja võtab nendega ühendust, et selgitada välja, kas nad ka tegelikkuses abi vajavad. Seoses uue isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumisega on isikuandmete kaitse samuti igati päevakorras. Seadus näeb ette, et kui esmakordselt noore poole pöördutakse, küsitakse temalt nõusolekut tema isikuandmete edasiseks töötluseks; kui noor sellest keeldub, siis lõpetatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 15¹ lg 8 kohaselt tema andmete edasine töötlemine ning säilitatakse üksnes tema isikukood kuni noore 27-aastaseks saamiseni (eelduslikult eesmärgiga mitte konkreetse noorega enam ühendust võtta).

Helena Noot
Advokaadibüroo LINDEBERG jurist

Artikkel on avaldatud Raamatupidamisuudistes