Aldo Vassar – Elatisabifond – kellele ja milleks?
16.02.2018
Sageli on üksinda last kasvatavad vanemad arvamusel, et teise vanema vastu pole mõtet elatise hagi esitada, kuna tulemust sel pole – elatise tasumiseks kohustatud vanemal ametlik sissetulek puudub ning samuti pole tal vara, mille kohtutäitur saaks maha müüa. Just selliste olukordade vältimiseks on Eestis loodud elatisabifond. 2017. aasta algusest lisandus kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegne elatisabi, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele riigi poolt igakuine elatisraha. Elatisabi suurus on 100 eurot kuus lapse kohta.
Esimesed täitemenetlusaegsed elatisabi maksed tegi sotsiaalkindlustusamet 2017. aasta märtsikuus, kokku 1481 inimesele. Järgmises kuus oli täitemenetlusaegse elatisabi saajaid juba rohkem, 1943 inimest. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes. Möödunud aasta lõpus oli Eestis umbes 9000 elatisraha võlgnikku. Seega menetlusabi saajaid võiks tegelikult olla kordades rohkem, kui inimesed seda taotleksid.
Elatisabifondi mõte seisneb selles, et kui teine vanem hoidub oma kohustustest kõrvale nõnda, et tema käest pole nelja kuu jooksul õnnestunud lapse kasuks välja mõistetud elatist kätte saada, hakkab riik maksma ühe vanemaga kasvavale lapsele avanssi 100 euro ulatuses kuus. Lisaks saab taotleda riigilt avansi maksmist ka kohtumenetluse ajal, seda 150 päeva ulatuses või kuni otsuse tegemiseni. Kohtumenetlusaegse elatisabi taotlemise eelduseks on hagi tagamise määrus, mida tuleb kohtult seega taotleda, kui elatishagi kohtusse esitada.
Kui kohus on otsuse teinud ja kohustatud vanem ikka ei maksa elatist, tuleb elatisabi taotlemiseks algatada kohtutäituri juures täitemenetlus. Samale kohtutäiturile tuleb esitada taotlus ka täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Juhul, kui lapse elatise asjas on täitemenetlus juba käimas, saab lapse esindaja sellelesamale kohtutäiturile esitada ka üksnes täitemenetlusaegse elatisabi taotluse. Oluline on üksnes see, et enne täitemenetlusaegse elatisabi maksmist oleks lapse elatise asjas täitemenetlus kestnud vähemalt 4 kuud.
Elatisabifondist riigipoolne maksete tegemine ei tähenda seda, et elatisvõlgnik vabaneb elatise maksmise kohustusest. Lapse elatise nõue läheb väljamakstud elatisabi ulatuses riigile üle, mis tähendab, et riik hakkab koos last kasvatava vanemaga täitemenetluse raames elatisvõlglaselt võlga tagasi nõudma ehk makstud elatisabi nõutakse sisse elatisvõlglaselt. Kui lapsele välja mõistetud elatis oli suurem kui 100 eurot, siis nõutakse ka see osa võlgnikult välja.
Seega ei pea last kasvatav lapsevanem enam pelgama kohtusse pöördumist põhjusel, et elatist mitte maksvalt lapsevanemalt niikuinii kohtutäitur midagi kätte ei saa. Seda probleemi ongi Eesti riik eelmise aasta alguses jõustunud perehüvitiste seaduse muudatusega lahendama asunud. Riik on elatisabifondi skeemi välja töötanud ja võimaluse elatisabi maksmiseks riigi poolt loonud. Lastevanematel jääb üle ainult pöörduda võlgnikust vanema vastu kohtusse ning elatisabi maksmist nii kohtumenetluse kui ka täitemenetluse ajal taotleda.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat
Artikkel on avaldatud Raamatupidamisuudiste profiblogis.