Käesolevaks ajaks on kohtupraktikas kujundatud siiski seisukoht, et liikmete koosolekud ongi mõeldud erinevate probleemide arutamiseks ja ka juhatuse või nõukogu jaoks ebameeldiva küsimuste tõstatamine ei saa üldjuhul tuua kaasa küsimuse esitaja tsiviilõiguslikku vastutust.

Näiteks 2015. aastal tegi Tartu Ringkonnakohus lahendi pikalt kestnud kohtuvaidluses, kus mitmed Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) juhatuse ja nõukogu liikmed esitasid TTK liikme vastu hagi, milles nõuti TTK liikmelt üldkoosolekul esitatud väidetavalt ebaõigete väidete ümberlükkamist. Konkreetsemalt heitis juhtkond liikmele ette laimamist, kuna hagiavalduse kohaselt liige süüdistas TTK juhtkonda suure varalise kahju tekitamises.

Tartu Ringkonnakohus jõudis oma lahendis järeldusele, et väidetav TTK juhtkonna liikmete laimamine toimus tulundusühistu üldkoosolekul ja liikme õiguste teostamise käigus ning seega ei ole TTK liige oma sõnavõtu eest vastutav. Täpemalt märkis ringkonnakohus oma lahendis järgmist:

„Ringkonnakohtu arvates lähtudes eelnimetatud TTK põhikirja punktidest ei ole kostja kirjalikus pöördumises ja üldkoosoleku sõnavõtus kajastatud faktiväide käsitletav andmete avaldamisena kolmandatele isikutele. 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul oli ühe päevakorrapunktina arutusel TTK 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine. Kuigi kostja poolt esitatud faktiväide on lõppkokkuvõttes sõnastatud kahju hüvitamise nõudena, nähtub kostja pöördumises esitatud põhjendustest, et ta on soovinud saada teavet 04.01.2011 tehingu kohta, millega TTK võõrandas Vana-Kaubamaja kvartali TTK Investeeringud OÜ-le. Seega on kostjapoolne pöördumine seotud TTK majandustegevusega ning TTK põhikirja p-i 4.1.3. kohaselt on kostjal kui tulundusühistu liikmel muuhulgas õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet tulundusühistu tegevuse kohta. Kostja kui tulundusühistu liikme õigus saada üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta tuleneb ka tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-st 1. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja 27.06.2013 kirjalikus pöördumises tulundusühistu TTK liikmete poole „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja tema sõnavõtus 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul hagejate poolt osundatud faktiväide käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 mõttes.“

Samuti rõhutas ringkonnakohus alljärgnevat:

„Lisaks VÕS § 1047 lg-le 3 tuleb isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse üle otsustamisel lähtuda VÕS §-st 1046. Nagu eelnevalt on märgitud, rikkus kostja väidetavalt hagejate mainet (teotas au). Kuna selline väidetav rikkumine leidis aset tegevuse käigus, mil kostja teostas enda kui ühistu liikme õigusi, rikkumine toimus tulundusühistu üldkoosolekul ja oli seotud sellega, et hagejad tulundusühistu juhtorganite liikmetena ei andnud kostjale tema poolt soovitavat teavet ühistu tegevuse kohta, siis ei ole faktiväite õigusvastane (VÕS § 1046 lg 2 teine lause).“   

Ringkonnakohtu lahend on oluline, kuna selle peale esitati ka kassatsioonkaebus, kuid Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Sellega on andnud lahendis sisalduvatele põhimõtetele heakskiidu ka Riigikohus.

Kokkuvõttes on kohus leidnud, et üldkoosolekutel toimuv on ühingu siseasi ning seega ei saa tegemist olla ebaõigete andmete avalikkusele (kolmandatele isikutele) teatavaks tegemisega, mis on ebaõigete andmete avaldamise tuvastamise eelduseks. Siiski on oluline märkida, et isik peaks enne konkreetse faktiväite esitamist oma võimaluste piires üritama fakti õigsust kontrollida.

Nimetatud põhjendusi saab analoogia korras kasutada ka muude ühingute liikmete (sh aktsionäride või osanike) koosolekul esitatud kriitiliste sõnavõttude põhjendamiseks.

Lahendist tuleneb praktiline soovitus ka juhtorganite liikmetele. Probleemide ilmnemisel on mõistlik selgitada küsimuste tõstatajatele oma tegevuste põhjuseid, mitte üritada küsijat vaikima sundida. Kohtupraktikast nähtuvalt on äriühingute liikmetele õigus saada juhtkonnalt teavet ja samuti on juhtkonna enda huvides lükata veenvalt ümber liikmetel tekkinud kahtlused. Tuleb meeles pidada, et kui rahulolematud liikmeid tekib piisavalt palju, võib see lõpptulemusena tuua kaasa ka juhtkonna väljavahetamise.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG vandeadvokaat

Advokaadibüroo LINDEBERG juhtivpartner/vandeadvokaat Keijo Lindeberg esindas viidatud kohtuvaidluses TTK liiget, keda TTK juhtkond süüdistas ebaõigete andmete avaldamises. 

Lühendatud kujul ilmus artikkel Addenda blogis