Ettevõtluse ja mittetulundusliku tegevuse erinevus seisneb selles, et ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on teenida kasumit ning mittetulundusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks on saavutada läbi oma tegevuse midagi muud. Kindlasti ei saa väita, et iga mittetulundusühing, kes oma põhitegevuse finantseerimiseks tegeleb ka ettevõtlusega, tegeleb automaatselt vastustundliku ettevõtlusega. Samuti on ekslik arvata, et vastutustundliku ettevõtlusega tegeleva äriühingu peamiseks eesmärkiks pole kasumi teenimine.

Eesti Vastustundliku Ettevõtluse Foorum defineerib vastutustundlik ettevõtluse mõistet järgmiselt: See on  ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele. Oluline on ka keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte oma eksisteerimisega jätab. Vastutustundliku ettevõtluse puhul on keskne küsimus see, kuidas ettevõte tagab, et tema mõju oleks võimalikult positiivne. See tähendab nii negatiivse mõju minimeerimist kui ka positiivse panuse suurendamist – sotsiaalses keskkonnas ja kogukonnas, töökeskkonnas, looduskeskkonnas ja turukeskkonnas.

See, kuidas iga konkreetne äriühing saab enda tegevuse vastutustundlikumaks muuta, sõltub konkreetse ettevõtte tegevusalast ning samuti tegevuskohast. Esmalt võiks mõelda sellele, kas äriühingu tegevuspiirkonnas on ühiskondlikke probleeme, mida äriühing saaks aidata lahendada. Samas on ka äriühingu tegevusvaldkonnaga – kas läbi selle oleks võimalik mingeid probleeme lahendada.

Praktikas on kõige lihtsam muuta oma tegevust vastutustundlikumaks suure keskkonnamõjuga suurettevõtetel. Näiteks saab investeerida seadmetesse, mis negatiivset keskkonnamõju vähendavad, selle tulemusena tuleb tasuda ka vähem saastetasusid (otsene majanduslik kasu) ning ühiskonna silmis paraneb ettevõtte maine (võib lisanduda uusi kliente).

Suurem osa Eesti äriühinguid ei tegele suure keskkonnamõjuga tegevustega, mistõttu võib tekkida küsimus, kas igapäevast tegevust üldse on võimalik märkimisväärselt muuta. Näiteks võib tuua raamatupidamisettevõtte, millel on üks kontor ja 5 töötajat. Esmapilgul tundub, et sellise äriühingu keskkondlik ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg pole märkimisväärne ning puuduvad ka võimalused muuta tegevusi märkimisväärselt paremaks. Tegelikkuses on aga võimalusi palju.

Alustada võib kontori valikust. Mida parem on hoone energiaklass ja mida efektiivsem on selle küttesüsteem, seda vähem kasutatakse ka energiat ruumide kütmisele. Esiteks on see keskkonnasõbralik, kuid teiseks vähenevad ettevõtte igakuised kulud. Kui võimalik, siis saab kasutada ka seadmeid, mis hoiavad nädalavahetusel kontoris madalamat temperatuuri ning tagavad, et esmaspäeval on tööpäeva alguseks kontoris jälle tavapärane temperatuur. Samuti on hea, kui kabinettides, kus ajutisel töötajat ei viibi (näiteks seoses puhkusega), on võimalik küte ja jahutus välja lülitada. Kokkuvõttes võib kontori energiatarbimine väheneda märkimisväärselt, mis on kokkuvõttes majanduslik kasulik, kuid samuti keskkonnasõbralik.

Teine suurem kulu on büroode puhul elekter. Võib mõelda sellele, millised on kontoris olevas valgusallikad. Kasutades tänapäevaseid valgusteid, aitab see säästa elektrit, kuid samuti aitab õige valgustus säästa töötajate silmi. Vananenud valgustus mõjub aga silmadele kahjulikult, mistõttu on töötajatel õigus nõuda tööandjalt tekkinud tervisekahjustuse eest hüvitist – näiteks kompensatsiooni prillide eest. Seega on jällegi tegemist küsimusega, mis omab laiemat mõju – ettevõtte majanduslik olukord, keskkond, töötajate heaolu.

Kolmas suurem kuluartikkel on kontorites paber ja muud sellega seotud kulud (printeri hooldus jms). Vähendades ettevõttes paberi osakaalu ja muutes järjest rohkem tegevusi digitaalseks, aitab see märkimisväärselt vähendada kulusid paberile ning printimisele. Samuti pole enam vaja suuri arhiivruume paberkaustade hoidmiseks. Lisaks võib see muuta grupitööd efektiivsemaks, kuna vajalikud andmed on kõigil töötajatel pidevalt olemas ning puudub vajadus paberkaustu ühest kabinetist teise viia.

Kõige olulisem on aga alati mõelda konkreetse ettevõtte tegevusvaldkonnale ning võimalustele seal midagi ühiskonnale vastu anda. Raamatupidamisettevõtte puhul võib selleks olla näiteks praktikakohtade loomine või ka tasuta raamatupidamisteenuste pakkumine mittetulundusühingutele, kelle tegevus on ettevõtja jaoks südamelähedane. Praktikantide võtmine aitab mh leida uusi potentsiaalseid töötajaid. Mõne mittetulundusühingu toetamine aitab aga kaasa ettevõtte üldise positiivse kuvandi loomisele ning aitab leida uusi kliente, sh toetatava mittetulundusühingu teiste toetajate ja vabatahtlike hulgas. Lisaks võib ühiskondlik panus olla oluline argument teistest konkurentidest eristumiseks, mis samuti aitab leida uusi kliente ja töötajaid ning hoida olemasolevaid.

Eeltoodud on vaid mõned näited äritegevuse vastutustundlikumaks muutmise kohta. Iga ettevõtja, kes soovib ema ettevõtlust vastutustundlikumaks muuta, võiks alustada äriühingu tegevusvaldkonna ja tegevuskohaga seotud probleemide kaardistamisest ning samuti mõelda ka ettevõtte kulude ning nende vähendamise peale. Endalegi üllatuseks võib ettevõtja avastada, et investeeringutest saadav kasu võib olla palju laiem kui vaid kulude vähenemine.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LINDEBERG juhtivpartner/vandeadvokaat

Artikkel on avaldatud ka Raamatupidamisuudiste lisas Raamatupidamisuudised Pluss.